Eesti Arhitektide Liidu (EAL) esimees Peeter Pere ütles oma tervituskõnes, et EAL ja EPBL on omavahel teinud tõhusat koostööd ja loodab selle tihenemist. Ettekande illustreerimiseks kasutas ta värsket Eesti Konjunktuuriinstituudi Eesti loomemajanduse olukorra uuringu ja kaardistuse arhitektuuriosa vahearuande statistikat, mis näitab suurt langust arhitektuuribüroode majanduslike näitude osas. Euroopa Liidu arhitektide uuring näitab, et Euroopas on arhitektidel töö leidmine hetkel kõikides riikides, ainsa erandina Soome, keeruline. Sooviks on loomulikult kasvatada eksporti, kuid enese tuntuks tegemine välisturul on pikaajaline protsess. Kiirkorras võib see juhtuda ainult läbi suure rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võidu, mida seni juhtunud ei ole. Leida tuleb häid lahendusi, kuidas siseneda uutele arenevatele turgudele, näiteks Brasiiliasse või Aafrikasse. Rahvusvahelisel areenil avab Hollandi büroo UN Studio k.a juunis on-line büroo ja soovib läbi internetikeskkonna jagada infot parimate projekteerimise kogemuste osas. Võib-olla tasub teha tööd selle kaudu. Seega on Eesti kui e-riigi jaoks üheks võimaluseks käivitada interaktiivne süsteem. Selleks on vajalik pead üheskoos tööle panna ja uurida innovatiivseid lahendusi.
Eesti Projektbüroode Liidu juhatuse esimees Tõnis Tarbe tõdes, et virtuaalselt ehk pilves projekteerimine on hea teema. Oleme üritanud aktiveerida rahvusvahelist koostööd ja seni on olnud hea koostöö naaberriikidega (Balti riigid ja Põhjamaad). Samas peaksime rahvusvahelist koostööd rohkem kajastama. Selleks tuleks aktiivselt osaleda Insenerkonsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni (FIDIC) sajandale aastapäevale pühendatud konverentsil Barcelonas. Meie kohtumised FIDIC tegevdirektor Enrico Vinkiga on olnud igatahes viljakad. Mida siis ootab FIDIC Eestilt? FIDICu suundumus on Aasia, Lõuna-Ameerika ja Aafrika. Nendele arenevatele turgudele oleks ka meil võimalik ehituskonsultatsiooniteenuseid eksportida. Kuna FIDICul on probleeme ehituskonsultantidega Eesti lähiriikides, näiteks Venemaa, Ukraina ja Valgevene suunal, vajaks FIDIC abi lepingutingimuste tundmise ja töökorralduse organiseerimise osas. Siinkohal vaadatakse lootusrikkalt meie poole. Suurimaks väljakutseks meie tegevuses ongi eksport. Projekteerijad saaksid eksportida virtuaalselt. Küsimus on pigem sidemete loomises ja usalduse võitmises. Eksport tuleb hoolega läbi kaaluda. Arhitektuur ei ole projekteerijate ainus ekspordivõimalus. Võiksime eksportida ka oma projekteerimistehnoloogiat, töökorraldust, järelevalve tehnoloogiat, aga ka tooteid. Tähelepanu all on tihedam koostöö Põhjamaadega, samuti Lääne-Euroopa edukamate riikidega nagu Saksamaa ja Taani. Tuleks uurida kas leiaksime sealt endale mingi võimaluse ekspordiks.
Majandusekspert Heido Vitsur pidas kõne ja juhtis diskussiooni üldise tööviljakuse teemal, mis hõlmas küsimusi nagu majanduslik taust, konkurentsivõime, investeeringud, arendustegevus ja turundus. Töö produktiivsus on kõige kuumem teema majanduses! Eesti inimesed töötavad madala ostujõuga turul, mistõttu on tööviljakus 2-3 x madalam kui mõnes teises riigis. OECD/Eurostati andmetest 2012. aasta kohta nähtub, et keskmine tunnihind (eurot töötatud tunni kohta 2005. a eurodes) oli Euroopas keskmiselt 32,0 eurot tunnis. Võrdluseks on see Norras 69,7, Taanis 48,9, Eestis 11,1, Lätis 8,1. Tähele tuleb panna, et see ei ole füüsilise või vaimse töö hulk, vaid väärtus, mis on konkreetsel turul saadud. Selleks tuleb vaadata SKT kujunemist. Palgataseme määrab ära riigi eksportsektori võimekus müüa suure lisandväärtusega kaupa. Eksport on palkasid vedav sektor. Kui me ei suuda eksportida, peame impordiks raha juurde laenama. Meil tuleb eksportida turule, kus on ostujõud! Kus ei ole ostujõudu, pole ka tulemust. Lähemal kümnel aastal saavutame edu ainult teistele turgudele minekuga. Selleks tuleb õppida tundma jõukamate turgude äri- ja olmekultuuri. Ehituskonsultatsiooniteenuste eksport peaks moodustama kaaluka osa ehituskonsultatsiooniteenuste käibest. Selleks tuleb võrgustuda globaalselt ja hakata turgu ründama.
Järelikult on globaliseerumisel vajalik end kurssi viia erinevate riikide projekteerimisturul toimuvaga ja arendada eksporti seal, kus see on reaalselt võimalik. Oluline on uurida innovatiivseid lahendusi ning käia kohapeal olukorraga põhjalikult tutvumas ja kogemusi vahetamas.