2007. aastal viis Eesti Konjunktuuriinstituut Eesti Projektbüroode Liidu tellimusel ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi finantseerimisel läbi Eesti projekteerimisturu uuringu.
Uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade Eesti projekteerimisturust, selle probleemidest ja arenguperspektiividest. Terviklikud käsitlused ja ametlikud andmeread Eesti projekteerimisturu kohta seni puudusid. Projekteerimisturg väärib tähelepanu ka põhjusel, et viimastel aastatel on see olnud kiire ehitustegevuse kasvu ja seega ka eduka majanduskasvu üheks oluliseks tagajaks.
Uuringus käsitleti projekteerimisturuna arhitektuurset ja ehituslikku insener-tehnilist projekteerimist ja nõustamist, linnaplaneerimist ning maastikuarhitektuuri. Analüüs tugineb erinevatele ametlikele andmeallikatele (Äriregister, Statistikaamet jt), samuti EKI poolt läbi viidud projekteerimisfirmade küsitlusele.
Uuringu andmeil on ligi 500-s projekteerimisturu ettevõttes hõivatud üle 2000 töötaja. Realiseerimise netokäive projekteerimisturul ulatus 2005. aastal 1,4 mld kroonini, 2006. aastal tõenäoliselt ligikaudu 1,7 mld kr ja 2007. aastal ligi 2 mld kroonini. 2005-2007 olid projekteerimisturu kiire kasvu aastateks.
Regionaalselt paiknevad projekteerimisettevõtted võrdlemisi Tallinna-keskselt. Tallinnas ja Harjumaal asus 72%, Tartumaal 12%, Pärnumaal 5%, ülejäänud maakondades kokku 11% ettevõtetest. 88% ettevõtetest tegutses maakonnakeskustes.
Uuring näitas, et arhitekti- ja inseneribüroode näol on tegemist valdavalt väikeste ettevõtetega. Nn rea keskmine (mediaanne) arhitekti- või inseneribüroo on 2 töötaja ja alla 1 mln kroonise käibega (0,8 mln kr). Vaid 53 ettevõtet (11%) on 10 või enama töötajaga, kuid neis on hõivatud 52% töötajaist, nad andsid 55% käibest ja ligi poole kasumist.
Eesti projekteerimisettevõtete tugevaiks külgedeks on professionaalne kaader, hea tehnoloogiaalane pädevus, pidev enesetäiendamine ja tehnilise taseme täiustamine, hea loominguline potentsiaal.
Ettevõtete küsitlus näitas, et nõudluse kasvuga viimastel aastatel on kaasnenud terav tööjõupuudus, vajalik oleks noorte spetsialistide riikliku koolitustellimuse suurendamine. Projekteerimisala spetsialistide vähesus on häirivaks teguriks 84% ettevõtetele. Negatiivselt mõjutavad projekteerimisfirmasid ka liigne bürokraatia ja ärihuvide domineerimine heade projekteerimistavade üle, samuti normatiivdokumentide halb kättesaadavus.
Arengueelduste realiseerumine lähiaastatel sõltub üldisest majandusolukorrast. Eeldatavasti jätkub nõudluse kasv mitteeluhoonete ja eriti rajatiste projekteerimisele, samuti planeerimisele, vaid elamute projekteerimise nõudlus võib ajutiselt väheneda. Tõenäolisest tiheneb konkurents nii Eesti kui ka välisettevõtetega.