Tänaseks kehtivuse kaotanud planeerimis- ja ehitusseadus (muutus kehtetuks 31.12.2002) sätestas, et projekteerimisettevõtja peab säilitama täies ulatuses kõik tema poolt koostatud ehitusprojektid. Sealjuures ei täpsustanud seadus, kas säilitamiskohustusel on ka ajaline piirang. Kehtiv ehitusseadus (jõustus 01.01.2003) sätestab, et projekteerimisettevõtja peab säilitama täies ulatuses kõik tema koostatud ehitusprojektid ja ehitiste mõõdistusprojektid ning nende koostamise lähteandmed vähemalt seitse aastat. Seega täpsustab kehtiv seadus säilitamiskohustuse ajalist kestvust.
Eeltoodu põhjal saab püstitada järgmise küsimuse. Kas dokumente, mis on koostatud projekteerimisettevõtja poolt aastatel 1995-2002 (tänaseks kehtivuse kaotanud planeerimis- ja ehitusseaduse kehtivusaeg) peaks projekteerimisettevõtja säilitama ilma ajalise piiranguta või 7 aastat kehtiva ehitusseaduse järgi? Püstitatud küsimusele vastamisel peaks arvestama alljärgnevat.
Esmalt väärib mainimist, et kehtiva ehitusseaduse rakendussätetes säilitamise kohustuse regulatsiooni muutumise asjaolu ei täpsustata. See tähendab, et ei kehtestata eraldi reegleid enne seaduse jõustumist koostatud dokumentide säilitamise kohta võrreldes kehtiva seadusega.
Alljärgnevalt analüüsitakse nii kehtetu planeerimis- ja ehitusseaduse kui ka kehtiva ehitusseaduse asjakohaseid sätteid ning lõpuks vastatakse eespool püstitatud küsimusele.
Planeerimis- ja ehitusseaduses (kehtetu; RT I 1995, 59, 1006; RT I 2002, 63, 387) on sätestatud nii, et:
a) § 35 lg 4 - Projekteerimisettevõtja peab säilitama täies ulatuses kõik tema poolt koostatud ehitusprojektid.
b) § 56. Ehituse dokumentatsiooni säilitamine
(2) Kohalik omavalitsus peab säilitama kogu ehitusprojekti ja ehitisega seotud dokumentatsiooni ehitise olemasolu jooksul.
Eelnevast nähtub, et ajaliselt täpsustatakse üksnes kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) poolt dokumentide säilitamise kohustust. Sealjuures näeb planeerimis- ja ehitusseadus (kehtetu) ette, et ehitusloa ja kasutusloa saamiseks peab esitama seaduses ette nähtud dokumendid, sh ehitusprojekti. Seega tagatakse sisuliselt sellega olukord, kus dokumendid on kättesaadavad kogu ehitise eluea jooksul KOV-st. Oluline on siinkohal tähelepanu pöörata asjaolule, et planeerimis- ja ehitusseadus (kehtetu) täpsustab dokumentide säilitamise kohustuse osas üksnes KOV-i puhul seda, et vastavaid dokumente tuleb säilitada terve ehitise eluea jooksul, aga mitte projekteerimisettevõtja puhul. Seda asjaolu tuleks aluseks võtta ka ehitusseaduse (hetkel kehtiv) tõlgendamisel dokumentide säilitamiskohustuse osas. Arvestades asjaolu, et kehtiva ehitusseaduse rakendussätetes dokumentide säilitamise kohustuse osas erireegleid ette ei nähta enne vastava seaduse jõustumist koostatud dokumentide osas, tuleks kehtivat ehitusseadust tõlgendada säilitamise kohustuse osas selliselt, et see täpsustab dokumentide säilitamise kohustuse ajalist kestvust projekteerimisettevõtja suhtes. Viimatiöeldu tugineb alljärgnevale.
Ehitusseadus (hetkel kehtiv; RT I 2002, 47, 297; RT I 2010, 31, 158) sätestab, et:
a) § 23. Ehitusloa väljastamine
(1) Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus./.../
(2) Ehitusloa saamiseks tuleb:/.../ esitada ehitusprojekt/.../
(9) Ehitusloa väljastaja peab säilitama ehitusloa väljastamisega seotud dokumente kuni ehitise lammutamiseni või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni.
Analoogne on regulatsioon ka kasutusloa väljastamisel.
b) § 33. Kasutusloa väljastamine
(1) Kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks asutus, kelle pädevuses on ehitusloa väljastamine (edaspidi kasutusloa väljastaja).
(2) Kasutusloa saamiseks tuleb:/.../ 2) esitada ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud;/.../
(7) Kasutusloa väljastaja peab säilitama kasutusloa väljastamisega seotud dokumente ehitise lammutamiseni või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni.
c) § 49. Projekteerimisettevõtja kohustused
Projekteerimisettevõtja on kohustatud:
4) säilitama täies ulatuses kõik tema koostatud ehitusprojektid ja ehitiste mõõdistusprojektid ning nende koostamise lähteandmed vähemalt seitse aastat või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni.
Eeltoodu alusel tuleks asuda seisukohale, et kehtiv ehitusseadus on likvideerinud tänaseks kehtetu planeerimis- ja ehitusseaduse ebamäärasuse vastavate dokumentide säilitamise aja osas. Ehitusseaduse (hetkel kehtiv) järgi peab projekteerimisettevõtja säilitama ehitusprojektid vähemalt 7 aastat ning KOV kuni ehitise lammutamiseni või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni. Täiendavalt väärib mainimist asjaolu, et ehitusseaduse § 29 lg 1 p 7 ja § 31 lg 2 kohaselt peab ka ehitise omanik tagama ehitusega seotud dokumentatsiooni (sh ehitusprojekti ja selle muudatused) säilitamise ehitise lammutamiseni või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni. Antud regulatsiooni põhjal võib öelda seda, et kui KOV-s ja ka ehitise omanikul on vastavad dokumendid niikuinii olemas, siis pole põhjendatud nõuda eraõiguslikult juriidiliselt isikult tähtajatut dubleerivat dokumentide säilitamist. Selline nõue võib kujuneda küllaltki koormavaks ja teatud hetkel ka lisakulutuste tegemist nõudvaks. Seetõttu on igati mõistlik, et projekteerimisettevõtja säilitamiskohustust piiritletakse 7 aastaga.
Kuivõrd kehtiva ehitusseaduse ja tänaseks kehtetu planeerimis- ja ehitusseaduse sõnastus kõnealuste sätete osas erineb üksnes selles, et ühel juhul on sõnastatud projekteerimisettevõtja säilitamiskohustus ajaliselt väga ebamääraselt ning teisel juhul on seda täpsustatud ja kehtiva seaduse rakendussätetes puuduvad täpsustavad sätted, siis tuleks asuda seisukohale, et kehtiv seadus ei erine selles osas põhimõtteliselt kehtetust planeerimis- ja ehitusseadusest. Sellest tuleneb omakorda see, et küsimusele vastamisel, kas 1995-2002 koostatud asjaomaseid dokumente tuleb projekteerimisettevõtjal säilitada tähtajatult, tuleks lähtuda täna kehtivast ja selles osas täpsemalt sõnastatud seadusest. Seega piirdub projekteerimisettevõtja säilitamiskohustus 7 aastaga ka nende dokumentide osas, mis on koostatud ajavahemikul 1995-2002.
Kokkuvõttes võib öelda, et kui ehitusseaduse § 49 p 4 sätestatud tähtaeg (7a) on möödunud ning projekteerimisettevõtjal pole pärast seda enam vastavaid dokumente võimalik esitada, siis tuleb vastavate dokumentide saamiseks pöörduda KOV-i või ehitise omaniku poole. Siinjuures tuleb rõhutada, et eelkirjeldatud olukorras pole projekteerimisettevõtja oma säilitamiskohustust rikkunud, kuivõrd 7 a möödumisel võib ta asjaomased dokumendid ka hävitada.
Eeltoodu alusel on eespool püstitatud küsimuse vastuseks see, et ka ajaperioodil 1995-2002 koostatud ehitusprojektide jms säilitamise osas tuleb lähtuda kehtivast ehitusseadusest, mis paneb projekteerimisettevõtjale kohustuse säilitada vastavaid dokumente vähemalt 7 aastat ning pärast seda langeb säilitamise kohustus ära s.t, et vastavad dokumendid võib ka hävitada.