Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) juhatuse esimees Tõnis Tarbe tõdes 17.02.2011 Eesti Rahvusraamatukogus toimunud EPBL riigihangete teemalisel seminaril järgmist:
„Avalikud ehitushanked ja nendega seonduvad projekteerimisteenuse ostud on olnud lähiminevikus teema, mis jõudnud kuumade uudistena pea kõikidesse meediatesse.
Ehkki riigihangete seadus on koostatud viisil, mis peaks tagama õiglase ja edasiviiva konkurentsi hangete läbiviimisel ning eeskujuliku tulemuse saavutamise, on seaduse kasutamine ehitusvaldkonnas projekteerimisteenuste ostul justkui soos müttamine millest väljapääs on küsitav või vähemalt väga porine.
Seaduse kasutamine eeldab pädevat hankijat, kes mõtestab lahti hanke eesmärgi, läbiviimise metoodika samal ajal respekteerides seadusandlust ning oma tulevasi partnereid võimalikult parema tulemuse saavutamiseks. Projekteerimishangete eripäraks on, et ostetakse intellektuaalset virtuaalteenust, hanke algfaasis täiesti nähtamatut eset erinevalt näiteks autoostust, kus näidiste ja nende parameetritega võib tundide kaupa tutvuda salongides nii kodumaal kui võõrsil. Projekteerimishange materialiseerub, muutub silmale nähtavaks alles järgmises faasis, sageli isegi järgmise hanke- ehitushanke faasis, mistõttu hankijatele tundub sageli, et projekteerimishange on tühiasi, mõttetu kuid kohustuslik ning reaalse töö teeb ära ehitaja kes parendab ja parandab ehitusprojekti.
Paraku on selline arusaam täiesti põhjendamatu ning eeskätt tuleneb hankijate kogenematusest hangete läbiviimisel."
„Riigihanked – projekteerijate õnn ja õnnetus! Õnn sellepärast, et riigihankeid on ja riik on väga usaldusväärne tellija. Kuid tööst on rõõmu vähe, sest hea projekteerimise vastu keegi paraku huvi ei tunne! Meie töö tulemuste vastu tuntakse huvi siis, kui ehitus on käimas ja tekivad probleemid. Siis hakatakse vaatama mida ehitusprojekt endast sisaldas.
Kõik osalejad (riigihangete süsteemi loojad ja selles osalejad) on midagi väga valesti teinud juba rea aastaid: 1) hankijal on tekkinud üldlevinud arusaam ja ootus saada projekteerimistööd äärmiselt odavalt; 2) pakkujad on kaotanud eneseväärikuse ja mõistuse ning ei oska vaba konkurentsi tingimustes käituda; 3) seadusandja vaatab projekteerimissektori allakäiku pealt ega kavatse teha mitte midagi, arvates et kõik on hästi.
Riigihangete mõjust majandusele. Kui me seda madalaima hinna poliitikat jätkame, siis midagi paremat tulla ei saa, sest madalaima hinna valikukriteeriumi tagajärjeks on vaidlustused. Kõik on hädas, kõigil on tööd vaja ja tarvis rohkem tööd juurde võtta, jäävad kasutamata investeeringud, riigi ja kohalike omavalitsuste jaoks väheneb maksutulu. Tagajärjeks on vilets majandus ja rahulolematus ühiskonnas. See on projekteerimissektori tänane seis.
Riigihangete seadus ei käsi valida madalaimat hinda, valida saab ka majanduslikult soodsama hinna - siis kui hanke dokumentides ei ole määratletud hankelepingu tingimused piisavalt täpselt. Projekteerimishanked just sellised hanked on, kus ei ole lepingutingimused piisavalt määratletud. Alles valmis ehitusprojekti järgi ehitushanget korraldades jõuame sinnamaani, et lepingutingimused on määratletud.
Alapakkujate tegevuse tagajärjel järgneb kulude optimeerimine. Kui leping on sõlmitud, tuleb töö ära teha. Kannatajateks on tellijad, töövõtjad, alltöövõtjad, kindlustusfirmad. Langevad arhitekti ja inseneri oskused. Konsultatsiooniteenuste ekspordipotentsiaal nõrgeneb. Tekib nähtus „vead“ ehitusprojektides, millega püütakse vigu tuletada, leida vigu seal kus neid tegelikult ei ole, millega põhjendada kas ehitusmaksumuse suurendamist või saada leida kindlustusjuhtumite kaudu kindlustuskatet, jne, st ei ole tegemist tegelike vigadega, vaid otsitud vigadega.
Maailm meie ümber käitub tunduvalt arukamalt. EPBL liikmete projekteerimisturu käive on langenud ca 64 % viimase nelja aasta jooksul.
Kuid ka Eestis on elu võimalik! Majandus hakkab kasvama ja minu ettepanek – on õige aeg kokku kutsuda ümarlaud, kus istuksid riik (seadusandjana, tellijana), kohalikud omavalitsused (tellijana), suuremad tellijad, omanikujärelevalve tegijad, projekteerijad, ehitajad, kindlustusfirmad, advokaadibürood, et läbi rääkida mis toimus majanduslanguse perioodil, kuidas käituti, mida tehti. Et leida ideid kuidas kujunenud olukorrast välja tulla ja et niisugune asi enam korduda ei saaks“ rääkis Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) juhatuse aseesimees Aare Uusalu.
Soome asjatundjad (Timo Myllys, Hannu Utti) selgitasid Soome riigihangete süsteemi. Soomes on koostatud väga detailne ehituslike projekteerimisteenusteriigihanke juhendmaterjal.
Näitena võib tuua „Suunittelupalvelujuen hankintaopas 2007, Matti Tauriainen“, kus on ära toodud: projekteerimisteenuste hankestrateegia ja –protsess; terminid ja määratlused (definitsioonid); hanke alused; hankemeetodid ja nende kasutamine; hindamismeetodid ja hindamine; pakkujate sobivuse hindamine ja hindamiskriteeriumid; pakkumiskutse ja pakkumus; pakkumuste hindamine, hindamiskriteeriumid ja valiku tegemine. Juhend sisaldab: „Projekteerimis- ja konsultatsiooniteenuste lepingu üldtingimused KSE 1995; projekteerimise kvaliteedi ja kliendi rahulolu hinnangut ning lisasid (LISA 1. Mitmesugused projekteerimise lepinguvormid ja ülesannete loetelud; Lisa 2. Pakkumuse hindamise tabel).
Konsultatsiooniteenuste hankimise korral kehtib Soome Transpordiametis reegel, et edukat pakkumust ei tohi välja valida ainult madalaima hinna alusel. Et pakkujail ei tekiks huvi liiga madala hinnaga kvaliteedikriteeriumi tähtsust vähendada, on välja töötatud süsteem mis ei lase keskmisest oluliselt madalama hinnaga pakkumustel kõrgeid punkte saada. Sealjuures on hinnakriteeriumi osakaal vahemikus 20 – 50%, sõltuvalt hanke iseloomust. Selline praktika konsultatsiooniteenuste hankimisel on läbinud ka erinevad vaidluste lahendamise istantsid ja ka nende poolt sobivaks peetud.
SKOL ry liikmete konsultatsiooniteenuste hangetest oli aastal 2009 ca 25% raamlepingud, 23% läbirääkimistega hanke menetlus, 27 % madalama hinna alusel, 23 % majandusliku soodsuse alusel (konsultandi kvaliteedipõhine valik). Hanke õnnestumise eelduseks on, et hankija peab enne hanke läbiviimist aru saama hanke olemusest. Oluline on teadvustada mida me tellijatena väärtustame.
Kuulanud ära Eesti riigihangete asjatundjate (Agris Peedu, Merle Salmistu, Andry Palu) ettekanded ja selgitused, leiti et kujunenud olukorrast väljatulekuks oleks mõistlik toetada Agris Peedu sõnumit - Rahandusministeerium toetab parimate praktikate väljatöötamist. Vaja on konkreetset juhendit, mis lihtsas eesti keeles tooks välja ehitusvaldkonna ja konsultatsiooniteenuste eripära, et hankija saaks aru, miks on üldse vajalik väärtuspõhine hankemenetlus teenuse ostmisel.Kuigi Soome ja teiste Skandinaaviamaade praktika on erinev Eesti praktikast (meil valikukriteeriumiks seni ainult madalaim hind, va mõned vähesed erandid), on Soome praktika kasutatav ka Eestis. Samuti tuleks toetada eri osapolte vahelise ümarlaua kokkukutsumist.
Märkus:
Selleks, et avameelselt arutada avalike hangetega seonduvaid probleeme, korraldas Eesti Projektbüroode Liit (EPBL) 17.02.2011 Rahvusraamatukogus seminari avalike ehitusvaldkonna hangete läbiviimise praktikast Soomes ja Eestis.
Meie eesmärgiks oli selgitada tellija (hankija) – konsultandi (arhitektid, insenerid)- ehitusettevõtja – tarbija (ehitise kasutaja) vahelisi suhteid ning teadvustada ehituskonsultatsiooniteenuste olulisust hanke protsessis.
Osalema kutsusime tellija esindajad, ehituskonsultatsiooniteenuse osutajad (projekteerijad), järelevalve teostajad, ehitajad ja ametnikud, sest ehituskonsultatsiooniteenuste osutamine on protsess, kus on palju osapooli - tellija, rahastaja, nõustaja-projekteerija ja ehitaja.
Esinema kutsusime riigihangete asjatundjad Soomest SKOL ry-st, kuna meie arhitektid ja insenerid toovad sageli esile Soome asjalikku ja tõhusat riigihangete süsteemi. Eesti riigihangete süsteemist, selle toimimisest ja muredest rääkisid riigihangete spetsialistid Rahandusministeeriumist, Riigi Kinnisvara AS-ist ja Maanteeametist.
Seminari korraldamist toetas Tallinna Ettevõtlusamet.
