Selles dokumendis esitatud graafikud aitavad määrata erinevate erialade projekteerimistööde mahu töötundides sõltuvalt ehitise tüübist ja bruto-põrandapindalast. Ehitised on keerukuse järgi jaotatud 4...5 rühma, mille piirid ei ole rangelt määratletud; ka jooned graafikutel on pigem ligikaudsed kui täpsed.
Need graafikud on koostanud ja Soomes avaldanud sealsed erialaliidud ning need kehtivad AA- ja A-klassi projekteerimistööde korral, mille sisu vajab veidi täpsustamist.
Soomes kehtib keerukas kutsepädevuste süsteem, mida haldab FISE Oy. Selle osanikud on umbes 20 erialaliitu (sh Soome Arhitektide Liit SAFA, Soome Ehitusinseneride Liit RIL, Soome Nõustajainseneride Liit SNIL, Soome Betooniühing). Pädevusklassid on määratud paljude erinevate, küllaltki kitsaste erialade tarbeks (peaprojekteerija, ehitusprojekteerija, betooniprojekteerija, terastarindite projekteerija, tööjuhataja, betoonitööde juhataja, betoonpõrandate tööjuhataja, ehitusjärelevalvaja jne). Neid klasse tähistatakse samuti mitmeti. Paljudel erialadel on kõrgeim pädevusklass AA, sellele järgnevad A, B ja C. Mõnel erialal on kõrgeim pädevusklass A, mõnel on tähistus teistsugune (a, b, c või 1, 2 jm).
Pädevuse omistamisel on eeldusteks erialane haridus, töökogemus sellel erialal ja täienduskoolitus. Näiteks AA-klassi betooniprojekteerijal peab olema inseneridiplom, mille omandamise käigus on õpitud kindlaksmääratud mahus ehitusmehaanikat, betoontarindite projekteerimist ja betoonitehnoloogiat. Projekteerimiskogemust nõutakse vähemalt 4 aastat ja see peab hõlmama ka AA-klassi ehitiste projekteerimist.
Kindlaks on määratud ka see, kui suuri või vastutusrikkaid ehitisi tohib vastava pädevusklassi spetsialist projekteerida. Näiteks nõutakse betooniprojekteerijalt kõrgeimat, AA-pädevusklassi juhtudel, kui ehitisele mõjuvad suured koormused, ehitis on kõrgem kui 30 m, hoonet kasutab korraga palju inimesi, kohapeal tehtava tarindi sille ületab 15 m jne.
See erineb oluliselt Eestist, kus ka väga vastutusrikka ehitise võib projekteerida üsna napi haridusega rakendusinsener ja varasemat projekteerimiskogemust ei nõuta üldse.
Ka projekti sisu, mida hinnakirjad kajastavad, on Soomes ja Eestis erinev. Meil on küll olemas standardid projekti sisu kohta ja tänu Betooniühingu initsiatiivile ka korralikud juhendid betoontarindite projekti sisu ja vormistuse kohta. Olulist lisa annavad neile eesti keelde tõlgitud RYL-raamatud ja RT-kaardid. Soomes on aga peale selle olemas veel tarindiprojekteerimise juhend RIL 229 ja muidugi ulatuslik infobaas RIL, BY jms väljaanded.
Erinevad on ka projekteerimistavad. Meil algab projekteerimine pahatihti lähteülesande saamisega ja lõpeb projektikaustade üleandmisega. Soomes on tavaks ka tellija projekteerimiseelne nõustamine ning ehitustööde ja valmisehitise jälgimine, mis loomulikult kajastub ka töömahus.
Veel peab arvestama, et projekti vajalikku mahtu mõjutab ehitustööliste oskuste tase. Suur osa meie ehitajatest on ilma kutsealase koolituseta – seega tuleb paljusid asjaolusid, mida õppinud ehitustööline peab teadma, selgitada projektis. Soomes on ehitustöölised enamasti koolitatud, lisaks on neil suurepärane teabekogumik – RATU-kartoteek, milles kirjeldatakse töövõtteid väga selgelt ja arusaadavalt. Sellest tulenevalt on meil tööprojekti vajalik maht suurem kui Soomes.
Sellegipoolest annavad need graafikud ka meile ligikaudseid pidepunkte projekteerimise töömahu prognoosimiseks.
Ins. Tiit Masso
Graafikud leiate siit:
Arhitektuur (doc.fail)
Konstruktsioonid (doc.fail)
Elekter (doc.fail)
Nõrkvool (doc.fail)
Hoonet tehnosüsteemid (doc.fail)
Sillaprojektid (doc.fail)