PROJEKTEERIJA VASTUTUSEST
Juriidiline analüüs vastavalt EV seadusandlusele
1. Projekteerija kriminaalvastutus
Näide: Laps jooksis läbi klaasseina ja invaliidistus. Tuvastati projekteerija viga klaasseina projekteerimisel. Algatati kriminaalasi. Klaasseina joonise kirjanurgas on: projekteeris Juku (kes ei ole MTR-is registreeritud vastutav spetsialist, küll aga on vastava erialase kõrgharidusega ja töötanud erialal 5 aastat) ja kontrollis Juhan (kes on MTR-is registreeritud vastutav spetsialist). Kes vangi läheb?
Toodud näites võiks projekteerijat teoreetiliselt süüdistada elule ja tervisele ohtliku ehitise ehitamisele kaasaaitamises karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 408 lõike 1 ja § 22 lõike 3 alusel. Projekteerijat saab süüdistada nimetatud kuriteo toimepanemises, sest ta on koostanud puudustega ehitusprojekti, millega ta on kaasa aidanud ehitusettevõtja poolt ehitusnõuetele mittevastava ehitise ehitamisele, millega omakorda põhjustati oht inimese tervisele. Kuna projekteerija ei ole klaasseina ise ehitanud, siis vastutaks ta nimetatud kuriteole kaasaaitamise eest ning kuriteo täideviija oleks ehitaja. Projekteerijat saaks elule ja tervisele ohtliku ehitise ehitamisele kaasaaitamise eest süüdi mõista aga ainult juhul, kui projekteerija on teinud projekteerimisvea tahtlikult. Kui puudused ehitusprojektis on tingitud näiteks hooletusest ehk projekteerija ei olnud projekti koostamisel tähelepanelik ega kohusetundlik, siis sellisel juhul ei saa teda süüdi mõista.
Projekteerijat võiks süüdistada ka raske tervisekahjustuse tekitamises (KarS § 118 lõige 1) või raske tervisekahjustuse tekitamises ettevaatamatusest (KarS § 119 lõige 1), kui kuriteokoosseisu kõik tunnused on täidetud.
Sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest võib süüdi mõista projekti koostaja või vastutava spetsialisti või mõlemad. Määravaks faktoriks on isikute tahtlus. Kui nii projekti koostaja kui vastutav spetsialist teadsid, et projekt on klaasseina osas puudustega ning sellest hoolimata esitasid projekti ehitajale, kes hakkas teadlikult puudustega projekti alusel näiteks koolimaja ehitama, siis olid projekteerijad teadlikud, et ehitis võib olla laste tervisele ohtlik. Sellises situatsioonis on nad tegutsenud vähemalt kaudse tahtlusega ning muude kuriteokoosseisu tunnuste täitmisel võib neid mõlemaid süüdi mõista tervisele ohtliku ehitise ehitamisele kaasaaitamises.
2. Juhatuse liikmete vastutus
Millisel juhul tekib juhatuse liikme personaalne materiaalne ja/või kriminaalvastutus (firma töötaja erialasest tegevusest põhjustatud kahjujuhtumi tekkimisel)?
Juhatuse liikmel tekib tsiviil- või kriminaalvastutus ainult juhul, kui ta rikub oma kohustusi äriühingu ees. Seega ei vastuta juhatuse liige olukorras, kus töötaja on oma tegevusega tekitanud äriühingule kahju, kuid juhatuse liige ei ole rikkunud omapoolseid kohustusi äriühingu ees. Samas võib esineda juhtumeid, kus nii töötaja kui ka juhatuse liige on rikkunud kohustusi, mille tagajärjel on tekkinud äriühingule kahju. Sellisel juhul võib juhatuse liikmel tekkida tsiviil- ja/või kriminaalvastutus, kuid mitte põhjusel, et töötaja on oma kohustusi rikkunud, vaid seetõttu, et juhatuse liige on mittenõuetekohaselt täitnud oma kohustusi.
Viimasena kirjeldatud olukorra illustreerimiseks võib tuua järgmise näite. Äriühingu ja juhatuse liikme vahelise lepingu kohaselt on juhatuse liikme (omab projekteerimisalast kõrgharidust ja vastavat töökogemust) kohustuseks kontrollida, et projekteerijate poolt koostatud ehitusprojektid on nõuetepärased. Juhatuse liige leiab ühest projektist vea, kuid ta ei paranda seda puudust. Ehitamise käigus toimub ehitusel varing (põhjuseks projekteerimisviga), mille tagajärjel saavad kannatada ka kaks ehitajat. Sellise juhtumi puhul on võimalik, et algatatakse kriminaalmenetlus süüdistades juhatuse liiget elule ja tervisele ohtliku ehitise ehitamise kaasaaitamises ning ehitajat ohtliku ehitise ehitamises. Samuti võib tellija esitada kahjuhüvitusnõude projekteerimisettevõtte vastu, kes omakorda võib nõuda kahju hüvitamist juhatuse liikmelt.
3. Töötajate vastutus
Millises ulatuses ja millisel töötajal (Juku/Juhan) tekib töötaja materiaalne ja /või kriminaalvastutus (töötaja erialasest tegevusest põhjustatud kahjujuhtumi tekkimisel).
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 72 kohaselt vastutab töötaja oma kohustuse rikkumise eest ainult juhul, kui ta on rikkumises süüdi. See tähendab, et projekteerija vastutab tekkinud kahju eest ainult juhul, kui rikkus oma kohustusi (ehk koostas puudustega ehitusprojekti) hooletusest või tahtlikult ning põhjustas sellega kahju tööandjale. Projekteerija süü vormist sõltub ka kahju hüvitamise ulatus. Kui projekteerija on tahtlikult koostanud mittenõuetekohase projekti, siis vastutab ta kogu tööandjale tekitatud kahju eest (TLS § 74 lõige 1). Kui töötaja on projekteerimisvead teinud hooletusest, siis vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse muuhulgas töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu ning muid asjaolusid (TLS § 74 lõige 2). See tähendab, et tööandja võib töötajale esitada ükskõik kui suure kahjuhüvituse nõude, kuid selle arvuta
misel peab ta olema arvesse võtnud eelpool nimetatud asjaolusid. Eelnevast võib järeldada, et kui projekteerija on koostanud puudustega projekti hooletusest, siis ei saa temalt tõenäoliselt nõuda kogu tekkinud kahju hüvitamist, vaid ainult teatud osa sellest.
Tööandja võib kahjunõude esitada nii projekti koostaja kui ka vastutava spetsialisti vastu eeldusel, et mõlemad rikkusid oma töökohustusi vähemalt hooletusest ning selle tagajärjel tekkis tööandjale kahju. Kuna vastutava spetsialisti ülesandeks on tagada ja kontrollida, et ehitusprojekt on nõuetekohaselt koostatud, siis võiks arvata, et tema vastutuse ulatus on ka suurem kui projekti koostajal.
Kuidas peaks toimuma kahju sissenõudmine töötajalt?
Tööandja võib esitada töötaja vastu kahjunõude alates hetkest, kui ta sai või pidi teada saama kahju tekkimisest ning kahju põhjustanud isikust. Alates sellest hetkest võib nõuda kahju hüvitamist 12 kuu jooksul. Kuna projekteerimisettevõtted omavad reeglina vastutuskindlustuslepinguid, siis tuleb töötaja vastu esitatud kahjunõudest maha arvata kindlustusandja poolt makstud kindlustushüvitis. Kui töötaja vaidleb kahjunõudele vastu, siis võib tööandja pöörduda Töövaidluskomisjoni poole või kohtusse.
Tööandja võib ka tasaarvestada kahjuhüvitise nõude töötaja töötasu nõudega (TLS § 78 lõige 1). Tasaarvestamiseks peab tööandja esitama töötajale tasaarvestamise avalduse ning töötaja peab andma kirjaliku nõusoleku nõuete tasaarvestamiseks.
Mida peaks töötaja vastutuse osas arvestama töölepingu sõlmimisel?
Kui töölepingus ei ole midagi öeldud töötaja vastutuse kohta, siis tuleb kohaldada seaduse sätteid (eelkõige töölepingu seadust ja võlaõigusseadust). Samas on pooltel õigus teha kokkuleppeid, mis on töötajate kasuks võrreldes seaduse sõnastusega. Näiteks võib töölepingusse panna tingimuse, et töötaja vastutab rikkumise tagajärjel tööandjale tekitatud kahju eest ainult juhul, kui rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult. Samas on tühised kõik need kokkulepped, mis kalduvad kõrvale seaduse sätetest töötaja kahjuks. Näiteks on tühine kokkulepe, mille kohaselt vastutab töötaja tööandjale tekitatud kahju eest, kui töötaja ei ole süüdi oma kohustuse rikkumises. Kui lepingupooled ei taha seaduses sätestatud vastutuse regulatsioonist kõrvale kalduda, siis soovitan töötaja teavitamise eesmärgil panna töölepingusse tingimus, et töötaja kannab varalist vastutust tööandjale põhjustatud kahju eest vastavalt seadusele.
4. Kahju hüvitamine projekteerimisevea korral
Näide: Projekteerija on unustanud projekteerida projekti vajaliku poldi. Ehitus käib ja Ehitaja märkab selle puudumist projektist. Projekteerija parandab oma vea, Ehitaja paigaldab poldi (midagi lammutada, ära visata vms. pole vaja teha). Tellija, viidates sellele, et Ehitaja küsib tema käest lisandunud poldi eest lisaraha, väidab, et Projekteerija poolt on talle tekitatud kahju ja ta tahab poldi maksumuse sisse nõuda Projekteerijalt.
Kas Tellijale on tekitatud kahju või on tegemist lihtsalt lisakuludega? Kas projekteerija peab selle kahju/lisakulu hüvitama?
Kui ehitusprojektis on viga, siis on järelikult projekteerija rikkunud projekteerimislepingust tulenevaid kohustusi. Sellises situatsioonis on tellijal õigus nõuda projekteerijalt töö parandamist võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 646 lõige 1 alusel ning seoses projekteerimisveaga tekkinud kahju hüvitamist (VÕS § 115 lõige 1, § 127 lõige 1).
Kahjunõude olemasoluks peab tellijal olema tekkinud kahju. Samuti peab tellija tõendama, et projekteerimisvea ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Kahju olemasolu kindlaks tegemiseks tuleb tellija asetada võimalikult samasse olukorda, milles ta oleks olnud, kui ehitusprojekt ei oleks olnud puudustega. Seega kui projekteerija ei oleks unustanud projekti panna vajalikku polti, siis oleks tellija pidanud ehitajale maksma tehtavate tööde eest näiteks 1000 ühikut, mis sisaldanuks ka poldi maksumust. Projekteerimisvea korral on tellija kohustatud ehitajale maksma ehituslepingust tuleneva tasuna näiteks 800 ühikut (ei sisalda poldi maksumust) ning projekteerimisvea avastamise ja parandamise järel maksma ehitajale täiendavalt veel poldi eest 200 ühikut. Järelikult ei ole projekteerimisviga tekitanud tellijale kahju, sest mõlemal juhul peab tellija maksma ehitajale 1000 ühikut. Seetõttu ei pea projekteerija hüvitama tellijale poldi maksumust.
Tellijal võiks kahju tekkida aga juhul, kui poldi hind on alates ehitamise algusest tõusnud. Näiteks ehituslepingu sõlmimisel maksis polt 200 ühikut, kuid kuna polti projektis ei olnud, siis ei sisaldunud poldi hind ehitusmaksumuses. Ehitamise käigus avastatakse, et polt peab projektis sees olema ning see maksab nüüd 300 ühikut. Sellises olukorras võiks tellija esitada kahjuhüvitusnõude projekteerija vastu. Kuna kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole projekteerija karistamine ega tellija rikastamine, siis tuleks 300 ühikust maha võtta igasuguse kasu, mida tellija sai kahju tekitamise tõttu. Seega on hüvitamisele kuuluva kahju suurus (300-200) 100 ühikut. Samuti võiks tellijal olla kahju hüvitamise nõue projekteerija vastu näiteks juhul, kui projekteerimisvea (poldi puudumine projektis) tõttu ei saa ehitis tähtaegselt valmis ning seetõttu on tellija kohustatud kolmandale isikule (näiteks ehitise üürnikele) maksma leppetrahvi.
Teatud juhtudel on tellijal seaduse alusel (VÕS § 646 lõige 1) õigus nõuda projekteerijalt mõistlike kulude hüvitamist. Selline õigus oleks tellijal juhul, kui ehitusprojekt on puudusega, tellija nõuab selle parandamist, projekteerija ei kõrvalda puudusi mõistliku aja jooksul ning tellija laseb projekteerimisvea parandada mõnel teisel projekteerimisettevõttel. Kirjeldatud olukorras on tellijal õigus nõuda projekti parandamisega seotud kulutuste hüvitamist, kuid mitte poldi maksumuse hüvitamist.
Kokkuvõtvalt, toodud näites ei ole projekteerija kohustatud seaduse alusel hüvitama poldi maksumust.
5. Vastutuse piiramine
Näide: Projekteerija ja Tellija vahelises töövõtulepingus on punkt: Projekteerija vastutab Tellijale tekitatud kahju eest käesoleva Lepingu maksumuse ulatuses. Kas see punkt on selles mõttes õiguspädev, et kui Tellijale Projekteerija süül tekkinud kahju on suurem kui Lepingu maksumus, siis Projekteerija seda maksumust ületavat osa hüvitama ei pea?
Lepingupooled võivad omavahel kokku leppida, milline on kahjuhüvitise piirmäär. Samas näeb seadus ette teatud piirid vastutust vähendavate kokkulepete osas. Tühine on kokkulepe, millega piiratakse vastutust kohustuse tahtliku rikkumise puhuks (VÕS § 106 lõige 2). See tähendab, et kindlasti on tühine kokkulepe, mille kohaselt vastutab projekteerija tahtlikult tekitatud kahju eest ainult lepingu maksumuse ulatuses. Tühiseks loetakse ka kokkulepet, mis muul viisil ebamõistlikult piirab projekteerija vastutust (VÕS § 106 lõige 2). Seadus ei anna aga vastust küsimusele, kust läheb piir ebamõistliku ja mõistliku vastutuse piiramise vahel. Ebamõistlikuks vastutuse piiramiseks võiks lugeda kokkuleppeid, mis vabastavad projekteerija olulisel määral igasugusest sisulisest vastutusest. Seega tuleb iga kord arvestades kõiki asjaolusid hinnata, kas vastutust piirav kokkulepe on mõistlik. Näiteks kui lepingu maksumus on 10 000 eurot ning tekkinud kahju ulatub 12 000 euroni, siis sellisel juhul ei ole vastutuse piiramise ko
kkulepe tõenäoliselt ebamõistlik ning järelikult piirdub projekteerija vastutus ainult 10 000 euroga.
Kokkuvõtvalt, üldjuhul on pooltel lubatud vastutuse piirmääras kokku leppida. Tühised on aga kokkulepped, mis piiravad vastutust kohustuse tahtliku rikkumise korral ning vastutust ebamõistlikult piiravad kokkulepped. Milline kokkulepe on aga ebamõistlikult piirav, see sõltub konkreetsetest asjaoludest.
6. PTÜ 2007 punkti 3.3.1. seaduslikkus
Kas on õiguspärane PTÜ 2007 p3.3.1? (selles mõttes, et kas see punkt pole seadusandlusega vastuolus ja seega õigustühine?)
3.3. Lepingulisest vastutusest vabanemine
3.3.1. Kui Tellija on nõudnud Töövõtjalt töös selliste muudatuste tegemist või lahenduste ja
meetodite kasutamist, mis võivad põhjustada lisariske ja täiendavaid kulutusi ja Töövõtja on
kirjalikult teatanud Tellijale võimalike lisariskide ja täiendavate kulutuste tekkimisest, on ta
vabastatud vastutusest võimalike kahjude tekkimisel. Töövõtjal on sellises olukorras õigus
keelduda Tellija korralduste täitmisest.
Töövõtulepingu (sh projekteerimislepingu) puhul on tellijal õigus anda töövõtjale juhiseid ehk korraldusi töö teostamise kohta (muuhulgas nõuda muudatuste tegemist töös). Projekteerija on oma eriteadmiste ja professionaalsuse tõttu kohustatud kontrollima, kas tellija poolt antud juhised on sobilikud ja otstarbekad. Kahtluse korral on projekteerija kohustatud tellijat teavitama juhiste täitmisega seonduvatest võimalikest riskidest ja ohtudest. VÕS § 641 lõike 3 kohaselt ei vastuta töövõtja ehk projekteerija töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, kui projekteerija kontrollis juhiseid piisavalt. Eelneva põhjal võib järeldada, et PTÜ 2007 p 3.3.1. on kooskõlas võlaõigusseadusega.
Kui PTÜ p 3.3.1. oleks vastuolus võlaõigusseadusega, ka siis oleks PTÜ 2007 p 3.3.1. poolte suhtes kehtiv, kui pooled on selles kokku leppinud. Eestis kehtib lepinguvabaduse põhimõte, mis tähendab, et lepingupooled võivad seaduses sätestatust kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud. VÕS § 641 lõike 3 puhul on lepingupooltel õigus kalduda kõrvale seaduses sätestatust ning seega on PTÜ p 3.3.1. igal juhul õiguspärane, kui pooled on sellise punkti kasutamises kokku leppinud.
7. Projekteerija, eksperdi, omanikujärelevalve ja ehitaja vastutus
Näide: Projekteerija projekteeris projekti vigaselt. Projekt läbis ekspertiisi, millega viga ei tuvastatud. Ka omanikujärelevalve ei märganud viga ja ehitatigi vigaselt, mistõttu Tellijale tekkis materiaalne kahju. Kuidas vastutus jaguneb projekteerija, eksperdi ja omanikujärelevalve vahel?
Kui projekteerija on teinud projekteerimisvea ning selle tagajärjel on tellijal tekkinud varaline kahju, siis vastutab projekteerija tekkinud kahju eest. Lisaks projekteerijale võivad vastutada ka omanikujärelevalve tegija, ehitusprojekti ekspertiisi teostaja ning ehitusettevõte. Viimati nimetatud isikute vastutus oleneb konkreetsest olukorrast ja asjaoludest.
Ekspert, omanikujärelevalve ja ehitaja ei vastuta tekkinud kahju eest, kui nad tõendavad, et ei ole rikkunud oma kohustusi tellija ees. Näiteks peaksid ekspert, omanikujärelevalve ja ehitaja vastutusest vabanemiseks tõendama, et avastasid projekteerimisvea juba tööde tegemisel ning informeerisid sellest tellijat. Samuti saavad omanikujärelevalve ja ehitaja vastutusest vabanemiseks tõendada, et nad kontrollisid ehitusprojekti, kuid nende professionaalne tase projekteerimise valdkonnas ei ole nii kõrge, et neil olnuks võimalik projekteerimisviga avastada. Kui projekteerimisviga on aga ilmne ehk nii ekspert, omanikujärelevalve kui ka ehitaja pidanuksid oma töö käigus projekteerimisvea avastama, kuid ei teinud seda, siis vastutavad nad üheskoos tekkinud kahju eest, sest nende töö on puudusega.
Projekteerija, ekspert, omanikujärelevalve ja ehitaja vastutavad solidaarselt tekkinud kahju eest. See tähendab, et tellija võib näiteks nõuda kahju täielikku või osalist hüvitamist kõigilt neilt isikutelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neilt. Seega ei pea tellija kahjuhüvitusnõude esitamisel arvestama, kuidas jaguneb vastutus projekteerija, eksperdi, omanikujärelevalve ja ehitaja vahel. Näiteks võib tellija nõuda kogu kahju hüvitamist ainult ehitajalt. Sellisel juhul hüvitab ehitaja tellijale tekkinud kahju ning ehitajal on omakorda õigus nõuda teistelt kahju tekitajatelt hüvitist vastavalt sellele, kuidas jaguneb vastutus omavahelistes suhetes. Vastutuse jagunemise osas tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust ja riisiko astet, mille eest isik vastutab. Kui vastutuse osa suuruseid ei ole võimalik kindlaks teha, siis peavad projekteerija, ekspert, omanikujärelevalve ja ehitaja täitma kohustuse võrdsetes osades.
8. Vastutuse ajalised piirangud
Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa § 146 lg 2 on kahjunõude aegumistähtaeg 5 aastat. Võlaõigusseaduse § 651 lg1 ütleb, et aegumistähtaeg algab töö valmimisest. Kas saan õieti aru, et maksimaalne projekteerija vastutuse kestvus on 5 aastat alates projekti üleandmisest (jättes kõrvale erijuhud nagu tahtlik rikkumine, kriminaalasi jne.)
Kui Töövõtulepingus lepitakse kokku, et vastutuse kestvus on kuus aastat, siis kas see lepe on õigustühine?
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 146 lõike 2 kohaselt on ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 5 aastat. Sellest võib järeldada, et ka projekteerimislepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 5 aastat, kui projekteerimisvead toovad kaasa puudused ehituses.
VÕS § 651 lõike 1 alusel arvutatakse aegumistähtaja algust projekti üleandmisest. Samas ei saa täielikult välistada ka tõlgendust, mille kohaselt algab aegumistähtaeg mitte projekti üleandmisest, vaid ehituse üleandmisest. Teistsuguse tõlgenduse korral võivad nõuded aeguda juba enne ehitamise algust, kui ehitamist alustatakse mitmed aastad pärast projekteerimist. Võimalike vaidluste vältimiseks soovitan projekteerimislepingusse panna tingimus, mis ütleks selgelt, millal algab aegumistähtaeg (nt aegumistähtaeg algab projekti üleandmisest tellijale).
Lepingupoolte kokkuleppel saab aegumistähtaega lühendada ja pikendada. Samas näeb seadus ette teatud piirid kokkuleppevabadusele aegumistähtaegade osas. TsÜS § 145 lõike 1 alusel on võimalik aegumistähtaega lühendada, kuid samas on keelatud loobuda õigusest nõuda aegumise kohaldamist. Poolte kokkuleppel on võimalik ka pikendada aegumistähtaega kuni kümne aastani (TsÜS § 145 lõige 2). Seega ei ole tühine töövõtulepingu punkt, mille kohaselt on lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg 6 aastat.
Siinkohal on oluline rõhutada, et lisaks aegumisele võib esineda veel muid projekteerija vastutuse ajalisi piiranguid. Näiteks võivad pooled kokku leppida, et projekteerija vastutab lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul töö üleandmisest tellijale. Kui teatud puudus ilmneb näiteks kolme aasta pärast, siis ei too selline puudus projekteerija vastutuse puudumise tõttu kaasa lepingu rikkumisest tuleneva nõude tekkimist ning järelikult ei saa rääkida ka nõude aegumisest. Kui sama näite puhul ilmneks puudus aasta pärast projekti üleandmist ning tellija teavitab puuduse olemasolust, siis oleks nõue olemas ning aegumistähtaeg lõpeks nelja aasta pärast eeldusel, et aegumistähtaeg on viis aastat ning see algas projekti üleandmisest tellijale.
Analüüsi koostas:
Marko Udras
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.