Kindlustus on osa riskide juhtimisest, nii ka projekteerimises. Projekteerija vastutuskindlustus on Eestis vabatahtlik, kuid vajadus sellise kindlustusliigi järele võimalike riskide hajutamiseks on projekteerimisvaldkonnas kahtlemata suur. Samas ei ole EKELi hinnangul turul olevad kindlustuslahendused projekteerijate vajadustega kooskõlas. Nii moodustab projekteerija vastutuskindlustus vaid 0,2% kogu Eesti kindlustusärist, seega kindlustusseltside portfellis üpris marginaalne toode. Samas tajuvad seltsid nõudlust ning kuus Eestis esindatud kindlustusandjat seda toodet ka pakuvad. Samuti on võimalik osta kindlustust välisriigist. Seega – on nii nõudlus kui pakkumine, kuid kahjuks on tekkinud olukord, kus kindlustusvõtjale on kindlustus viimasel ajal märkimisväärselt kallinenud, samas on kindlustuse pakkujate hinnangul riskitase võrreldes varasemaga tõusnud.

EKELi korraldatud seminaril said teema avamiseks sõna Andres Piirsalu Eesti Kindlustuseltside Liidust ja Marko Kasur IF Kindlustusest, kes rääkisid olukorrast kindlustusseltside poolelt vaadatuna. Helen Evert Iizi Kindlustusmaaklerist rääkis kindlustuse ostmise nüanssidest, kindlustusmaakleri teenuse kasutamisest, samuti Eesti välistest võimalustest. Valter Napits aktsiaseltsist Telora-E tõi näiteid võimalikest vaidlustest projekteerimis-ja ehitusprotsessis. Seminari lõpus toimunud diskussioonil, mida modereeris EKEL juhatuse liige Marika Utkin, said lisaks lektoritele kaasa rääkida ka seminaril osalejad.

Kuna riskitase on tõusnud, siis Marko Kasuri sõnul ei tegele projekteerija erialase vastutuskindlustuse suurima turuosaga If Kindlustus täna antud sektoris uute klientide otsimisega, vaid vähendab poliiside arvu - põhjuseks antud kindlustustoote kahjumlikkus.

Sama kinnitas ka Andres Piirsalu, kelle sõnul näitab Eesti Kindlustusseltside Liidu statistika, et keskmine kahjunõue ületab keskmist makset. Ka kahjunõuete kogusumma ning keskmine kahjunõue on suurenenud. Samas võib positiivsena välja tuua, et esitatud kahjunõuete osas on olukord stabiilne, kuna Eesti kindlustusseltsidele esitatud kahjunõuete arv on viimasel paaril aastal jäänud samaks.

Nõudluse olemasolu näitab fakt, et aastaste lepingute arv on suurenenud ning seda vaatamata maksemäärade tõusule. Kuigi Eesti suurim kindlustuspakkuja on oma turuosa selles segmendis vähendanud, on neli kindlustusseltsi seda siiski suurendanud. Positiivse trendina näitab statistika, et võrreldes 2013.aastaga on kahjusus vähenenud. Andres Piirsalu hinnangul on selle taganud riski hindamise karmistumine ning maksemäärade tõus.

Kuigi hetkeseis pole kiita, avaldasid osapooled arvamust, et olukorra parandamiseks on võimalused siiski olemas. Selleks, et tingimused nii kindlustusvõtjate kui -andjate jaoks paremaks muutuksid, peab risk olema hästi kontrollitud. Kindlasti on valdkonna sees võimalusi läbi erinevate meetmete huvide konflikte ennetada. Kohustusliku vastutuskindlustuse, mis on kehtiv näiteks Lätis ja Leedus, kehtestamine pole imerohi, mis olukorra lahendaks. Samas võib kohustusliku kindlustuse juurutamine paralleelselt ülejäänud meetmetega olla üks võimalikke lahendusi. EKEL ja Eesti Kindlustusseltside Liit jätkavad koostööd, et saavutada olukord, kus kindlustusvõtja jaoks alanevad hinnad ja paranevad tingimused ning kindlustuspakkujatele oleks vastava toote pakkumine majanduslikult mõttekas.