EKELi korraldatud kohtumise avas juhatuse esimees Tiit Kerem ning tervitussõnad ütles tegevjuht Kalle Karron. Seminari peaettekannetega astusid üles Tallinna Tehnikaülikooli liginullenergiahoonete uurimisrüma liige Kalle Kuusk ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Margus Tali, kes rääkisid hoonete energiatõhususe nõuete arengutest ja hetkeolukorrast erinevates Euroopa riikides, sealhulgas Eestis. Põhjaliku ülevaate olukorrast Lätis andis energiaaudiitor Kārlis Grīnbergs.
Kuigi Euroopa Komisjoni suunised ja eesmärgid energiasäästu saavutamiseks hoonetes on kõigile EL liikmesriikidele ühtsed, siis tegevused ja meetodid eesmärgi saavutamiseks on riigiti erinevad. Siin on kliimast tulenevaid erinevusi, samuti igas riigis väljakujunenud energiatarbimise kogemustel tuginevaid. Kalle Kuuse sõnul esineb erinevusi näiteks primaarenergia osas või siis erinevusi arvutusmeetodites – mõni riik kasutab fikseeritud väärtusi, teine näiteks võrdlushoone meetodit, kolmas simulatsiooni ning neljas hoopis igakuist meetodit. Siit ka erinevused nõuete ja regulatsioonide kujunemisel eri riikides.
Margus Tali sõnul ei ole energiatõhusus eesmärk omaette, vaid osa EL kliima ja energiapoliitikast, alustades Kyoto protokollist ja Pariisi kokkuleppest. Samuti EL ülesest 20-20-20 kokkuleppest, mille kohaselt tuleb 2020.aastaks saavutada 20% väiksemad CO2 heited, 20% väiksem energiatarve ning 20% tarbitavast energiast peab pärinema taastuvatest energiaallikatest. Nõuded hoonete energiatõhususele on selle protsessi üks osa. Oluline printsiip hoonete puhul on see, et miinimumnõuded peavad olema kulutõhusad ning energiatõhusust ei tohi saavutada hoone sisekliima arvelt.
Kuigi energiakasutuse regulatsiooni muutmine on tekitanud vastakaid arvamusi, on osalejate hinnangul ehituskonsultantidel vajalikud teadmised ja oskused tehniliste lahenduste väljapakkumiseks olemas, et rajada hea sisekliima ning väikeste energiakuludega keskkonnasõbralikke hooneid.
Lisaks energiateemale andis iga liit traditsioonilise ülevaate olukorrast oma riigi ehitus-ja projekteerimissektoris, rääkides viimase aasta arengutest ja muutustest. Läbivalt toodi välja, et viimane majandusaasta on olnud projekteerimis –ja ehitussektorile edukas.
Peale kohtumise ametlikku osa külastasid osalejad Raadil asuvat Eesti Rahva Muuseumi hoonet.
Tegemist on Balti eralaliitude iga-aastase traditsioonilise kohtumisega, kus kahel viimasel aastal on peateemana käsitletud näiteks Rail Baltica rajamisega seonduvat ning digiehituse arengu temaatikat.
