Käesoleval nädalal hakkas kehtima standard EVS 911:2018 „Ehituskonsultantide vabatahtliku erialase vastutuskindlustuse lepingute sõlmimine ja sisu“.
Kuigi standardi kasutamine on vabatahtlik, on see vastutuskindlustuse olemuse mõistmisel suureks abiks. Tegemist on varasema EVS 911:2011 uustöötlusega. Standardi koostamist juhtis vandeadvokaat Karl Haavasalu, projektkomitee töös osalesid EKELi poolelt Marika Utkin ja Kalle Karron. Standard käsitleb vabatahtliku vastutuskindlustuse lepingu olemust ning kirjeldab lepingu sõlmimise käiku. Olulisena on muuhulgas välja toodud ka vastutuskindlustuslepingu sõlmimine piiriüleselt tegutseva kindlustusandjaga. Samuti on standardis antud soovitused, mida tuleks silmas pidada vabatahtliku vastutuskindlustuse nõude sätestamisel hankelepingutes. Käsitletud on ka lepingu täitmise ja lõppemisega seonduv.
Septembri lõpus EKELi korraldatud standardit tutvustaval seminaril jäi kõlama, et Eestis alaliselt tegutsevate kindlustusandjate mahud on kasvanud nii kahjude kui maksete poolel, kuid aastaste lepingute arv püsib stabiilne. Kindlustuse pakkujate poolelt vaadates ei ole olukord roosiline, kuid varasemate aastatega võrreldes on siiski paremaks läinud. Kuna maksemäärad ja kahjusummad on kasvanud, siis on kindlustusandjad muutunud riskide aktsepteerimisel kindlustuslepingute sõlmimise protsessi käigus nõudlikumaks.
Kindlustuse pakkujate hinnangul on kõrgema riskiastmega näiteks geodeetilised tööd ning insener-tehniline projekteerimine, madalama astmega sisearhitektuur. Üks peamisi riske tuleneb näiteks projekteerimise ja ehitamise vahelisest ajast – nii võivad ehitusprojekti valmimise ning ehituse alguse vahele jääva perioodi venimise korral toimuda muutused keskkonnas, taristus ja normides. Kõrgemat riski põhjustavad ka arvutus- ja näpuvead tugevusarvutustes, nullpunkti määramisel või aluspinnase uurimisel.
Projekteerija vastutuskindlustus on Eestis vabatahtlik s.t puudub hüvitispiir, kindlustusjuhtum ja riskid ei ole määratud seadusega ning kannatanul puudub otsenõudeõigus. Kõik on kokkulepitav. Samas on vajadus sellise kindlustusliigi järele võimalike riskide hajutamiseks projekteerimisvaldkonnas kahtlemata suur. Vastutuskindlustuse kohustuslikuks muutmise teema on Eestis olnud pikka aega päevakorral, EKELi hinnangul oleks see muudatus positiivse mõjuga.
Lisainfo: Kalle Karron