EKEL viis aprillis ja septembris oma liikmesettevõtete hulgas läbi küsitluse, et saada ülevaade koroonakriisi mõjust projekteerimissektorile.
Kriisi esimesed mõjud on juba avaldunud, kuid suuremad probleemid saabuvad projekteerimis- ja ehitussektorisse viiteajaga. Kevadel oli EKEL-i sõnum riigile, et ehitussektorit tuleb töös hoida, suurendades sektorisse suunatavaid riiklikke investeeringuid. Valitsuse kriisikomisjonile ning ministritele edastati koos ehitussektori teiste erialaliitudega arhitektuuri ja inseneeria valdkonna ettepanekud, et eriolukorras toime tulla ja kriisist kiiremini väljuda.
EKELi rõhuasetus on sellel, et riigisektor hakkaks kõiki ehituskonsultatsiooniteenuseid hankima väärtuspõhiselt, samuti tuleb ehitussektorisse suunatavaid riiklikke investeeringuid suurendada eeskätt uusi projekte käivitades.
Aprillis läbiviidud küsitluses uuriti liidu liikmetelt, mida nende hinnangul saaks ja peaks kujunenud olukorras ette võtma. Esile toodi, et avaliku sektori projekteerimishankeid on vaja läbi viia viivitusteta. Projekteeritud hooned ja rajatised ning suuremate projektide käivitamine annavad hiljem tööd ju ehitajatele. Leiti ka, et suures mahus vaid kortermajadele panustamine jääb ühekülgseks, sest see annab tööd vaid kitsale osale ehitussektorist. Lisaks varem plaanitutele on just uued projekteerimishanked kriisiajal iseäranis olulised.
Liikmete poolt tuli soovitus kaaluda, kas kergendada väikeste ja keskmise suurusega projekteerimishangetel kvalifitseerimistingimusi. Seejuures peab pöörama tähelepanu kvaliteetsemate teenuste tellimisele ja mitte korraldama ainult hinnapõhiseid hankeid. Kokkuvõttes soovitati suurendada investeeringuid riiklikesse projektidesse. Ühtlasi sooviti selgust, milline osa majanduse toetamiseks mõeldud paketist läheb läbi riigi tellimuste ehitussektorisse. Riigi tellimustel on oluline roll kriisist välja tulekul.
Septembrikuus läbi viidud uuringus paluti taas ettepanekuid, mida peaks riik tegema nii aasta lõpus kui ka järgmisel 2021 aastal projekteerimis- ja ehitussektori toetamiseks. Mõtted olid paljuski sarnased ehk valupunktide osas ei olnud saabunud kindlustunnet. Peamiste ettepanekutena toodi esile, et riik peaks korraldama hankeid kavandatust suuremas mahus ning andma uute objektide projekteerimishanked töösse. Samuti korraldama kõik kavandatud plaanipärased hanked nii, et eeldatav prognooshind ei väheneks. Seega peeti oluliseks eeskätt töömahu säilitamist sektoris. Investeeringute plaani otsustamisega on seejuures kiire, sest projekteerimine võtab aega. Olulise aspektina tõsteti esile ka seda, et riigil on vaja tegeleda väärtuspõhiste hangetega, et nende kasutamine ehituskonsultatsiooniteenuse hankimisel muutuks tavapäraseks ja tõhusaks.
Küsitluse kokkuvõtted: Kuidas on Covid-19 põhjustatud eriolukord teie ettevõtet mõjutanud?
Aprill 2020
- Uued tellimused on vähenenud või on näha nende vähenemist 64,7%
- Ettevõte on kaotanud või on kaotamas projekte 41,2%
- Maksete hilinemine on kasvav probleem 35,3%
- Ettevõte on saatnud või plaanib saata töötajaid ajutisele puhkusele (tasustatud ja tasustamata) 23,6%
- Ettevõte on koondanud või plaanib töötajaid koondada 11,8%
- Seni pole veel mõjutanud, kuid tuleviku osas on ebakindlus 11,8%
September 2020
- Uued tellimused on vähenenud või on näha nende vähenemist 82,4%
- Ettevõte on kaotanud või on kaotamas projekte 29,4%
- Maksete hilinemine on kasvav probleem 29,4%
- Ettevõte on saatnud töötajaid ajutisele puhkusele 11,8%
- Ettevõte on koondanud töötajaid 17,6%
- Ettevõte on pidanud kasutama riiklikke koroonakriisi toetusi 17,6%
- Seni pole veel mõjutanud, kuid tuleviku osas on ebakindlus 11,8%
Lisainfo: Kalle Karron, tegevjuht