10.03.2008 kohtusid Eesti Arhitektide Liidu (EAL) ja Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) esindajad, et arutada kellel on õigus projekteerida ehk kutsekvalifikatsiooniga seonduvat, ehitus- ja planeerimisseaduse küsimusi ning koostööd ehitusliku projekteerimise alal.
Nõupidamisel tõdeti, et oluline on tegeleda õigusloomega, mured on meil ühised ja neid tuleb jatkuvalt üheskoos arutada. Ehitusliku projekteerimise seadusandlus peaks olema korrastatud ja üheseltmõistetav. Et teada saada, mis Eesti riigis ehitus ja planeerimisvaldkonna seadusandluse korrastamisega tegelikult toimub, koostatakse ühiskiri justiitsministeeriumile.
Nõupidamisel osalejad soovivad teada saada ka seda, miks on vajalik teha kõike mida Euroopa Liit tahab? Näiteks, riigihankeseaduses ei ole kusagil mainitud projekteerimist kui tegevusvaldkonda – osa protsessist on tehtud olematuks ja see on tulnud Euroopa Liidust.
Üks murettekitav probleem on ehitusliku projekteerimise seadusloome, teine see, et meil puuduvad ehitusnormid. Eurokoodeksite järgi küll projekteeritakse, kuid lisaks on standardid, mida võetakse kui kokkuleppelisi norme. Standardid ei ole vabalt kättesaadavad ja neid käsitletakse normidena, mis ei ole õige. Kohalike omavalitsuste ametnikud eeldavad standarditest kinnipidamist ja on standardid seadustanud. Iga kohalik omavalitsus teeb oma määruse ehitusloa taotlemiseks. Eesmärgiks peaks aga olema, et ehituslik projekteerimine toimiks kogu Eesti riigis ühtemoodi.