ET / RU / EN

EESTI EHITUSKONSULTATSIOONIETTEVÕTETE LIIT

EESTI EHITUSKONSULTATSIOONI- ETTEVÕTETE LIIT

EKEL



Eesti Projektbüroode Liit (EPBL) osales Baltimaade projektbüroode liitude nõupidamisel, mis toimus 29.06.12 Trakais, Leedu Vabariigis. EPBL-i esindas tegevdirektor Mauno Inkinen.

Leedu, Läti ja Eesti projektbüroode liitude tegevdirektorid esitasid ülevaate oma liikmete heaks tehtavast tööst ja lähiperioodi väljakutsetest.

Kuigi Baltimaade projekteerimisturul valitseb kaos, ollakse lähiaja prognoosides optimistlikud, analoogselt Põhjamaadega, ennustades väikest projekteerimisturu kasvu.


PROJEKTEERIJA VASTUTUSEST
Juriidiline analüüs vastavalt EV seadusandlusele

1. Projekteerija kriminaalvastutus
Näide: Laps jooksis läbi klaasseina ja invaliidistus. Tuvastati projekteerija viga klaasseina projekteerimisel. Algatati kriminaalasi. Klaasseina joonise kirjanurgas on: projekteeris Juku (kes ei ole MTR-is registreeritud vastutav spetsialist, küll aga on vastava erialase kõrgharidusega ja töötanud erialal 5 aastat) ja kontrollis Juhan (kes on MTR-is registreeritud vastutav spetsialist). Kes vangi läheb?

Toodud näites võiks projekteerijat teoreetiliselt süüdistada elule ja tervisele ohtliku ehitise ehitamisele kaasaaitamises karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 408 lõike 1 ja § 22 lõike 3 alusel. Projekteerijat saab süüdistada nimetatud kuriteo toimepanemises, sest ta on koostanud puudustega ehitusprojekti, millega ta on kaasa aidanud ehitusettevõtja poolt ehitusnõuetele mittevastava ehitise ehitamisele, millega omakorda põhjustati oht inimese tervisele. Kuna projekteerija ei ole klaasseina ise ehitanud, siis vastutaks ta nimetatud kuriteole kaasaaitamise eest ning kuriteo täideviija oleks ehitaja. Projekteerijat saaks elule ja tervisele ohtliku ehitise ehitamisele kaasaaitamise eest süüdi mõista aga ainult juhul, kui projekteerija on teinud projekteerimisvea tahtlikult. Kui puudused ehitusprojektis on tingitud näiteks hooletusest ehk projekteerija ei olnud projekti koostamisel tähelepanelik ega kohusetundlik, siis sellisel juhul ei saa teda süüdi mõista.

Projekteerijat võiks süüdistada ka raske tervisekahjustuse tekitamises (KarS § 118 lõige 1) või raske tervisekahjustuse tekitamises ettevaatamatusest (KarS § 119 lõige 1), kui kuriteokoosseisu kõik tunnused on täidetud.

Sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest võib süüdi mõista projekti koostaja või vastutava spetsialisti või mõlemad. Määravaks faktoriks on isikute tahtlus. Kui nii projekti koostaja kui vastutav spetsialist teadsid, et projekt on klaasseina osas puudustega ning sellest hoolimata esitasid projekti ehitajale, kes hakkas teadlikult puudustega projekti alusel näiteks koolimaja ehitama, siis olid projekteerijad teadlikud, et ehitis võib olla laste tervisele ohtlik. Sellises situatsioonis on nad tegutsenud vähemalt kaudse tahtlusega ning muude kuriteokoosseisu tunnuste täitmisel võib neid mõlemaid süüdi mõista tervisele ohtliku ehitise ehitamisele kaasaaitamises.


Timo Myllys, Soome Projektbüroode liidu SKOLry tegevdirektor, Mauno Inkinen, Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) tegevdirektor, Mika Laurilehto, SKOL ry juhatuse aseesimees, Deltamarin Oy tegevdirektor.

Eesti Projektbüroode Liit (EPBL) osales Põhjamaade projektbüroode liitude RINORD nõupidamisel, mis toimus 14-16.06.12 Taanis Kopenhaagenis.

RINORD alustas tegevust 50 aastat tagasi ning sellesse kuuluvad Taani, Rootsi, Norra, Islandi ja Soome projekteerimisettevõtete assotsiatsioonid. RINORD nõupidamisest võtavad traditsiooniliselt osa Põhjamaade projektbüroode liitude juhid ja tegevdirektorid.

Eesti osales RINORD nõupidamisel esmakordselt, EPBL-i esindasid juhatuse liige Merike Rannu ja tegevdirektor Mauno Inkinen.

Riigid esitasid ülevaate oma projekteerimisturu olukorrast, lähiaja prognoosist ja üleskerkinud probleemidest ning arutasid kuidas ühiselt paremini tegutseda.


Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) 20.04.12 aastakoosolek Eesti Rahvusraamatukogus valis uue juhatuse. Juhatus valis enda hulgast 25.04.12 juhatuse esimeheks Tõnis Tarbe (Tõnis Tarbe OÜ),  ja aseesimeheks valiti Marika Utkin (EA Reng AS).

Eesti Rahvusraamatukogus peetud kõnes ütles Tõnis Tarbe, et Eesti projekteerimisturg on väike ja me ei suuda seda väga palju mõjutada, nagu kostis avakõnes majandusekspert Heido Vitsur, ometigi me mõjutame oma tegevusega Eesti kultuurmaastikku.

Tõnis Tarbe peatus pikemalt standardi EVS 811 “Hoone ehitusprojekt” uustöötluse juures, kuna selle standardi uuendamisega olid seotud paljud meie liidu liikmed ja meil oli hea koostöö erialaliitudega. Meile valmistas rõõmu see, et need koosistumised ja koosolekud olid hästi tegusad ning vaidlusi ja arutelusid jätkus päris viimase hetkeni. Loodetavasti see 2012 aastal valminud versioon on parim mis meil siiamaani on olnud.


KredEx annab meile teada, et alates 30. aprillist saavad eramajade omanikud taotleda toetust väikeelamu rekonstrueerimiseks ja taastuvenergia seadmete kasutusele võtmiseks.

Toetus määr sõltub eramus saavutatud energiatõhususe klassist. Energiamärgise D-klassi saavutamise korral toetatakse renoveerimist 25 ning energiamärgise C-klassi saavutamisel 40 protsendi ulatuses tööde maksumusest.

Eramute rekonstrueerimistoetuse minimaalne määr on 1000 ning maksimaalne määr 30 000 eurot taotleja ühe väikeelamu kohta. Hinnanguliselt saab olemasolevate vahenditega toetada u 300 eramut.