2007. aastal viis Eesti Konjunktuuriinstituut Eesti Projektbüroode Liidu tellimusel ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi finantseerimisel läbi Eesti projekteerimisturu uuringu.
Uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade Eesti projekteerimisturust, selle probleemidest ja arenguperspektiividest. Terviklikud käsitlused ja ametlikud andmeread Eesti projekteerimisturu kohta seni puudusid. Projekteerimisturg väärib tähelepanu ka põhjusel, et viimastel aastatel on see olnud kiire ehitustegevuse kasvu ja seega ka eduka majanduskasvu üheks oluliseks tagajaks.
Uuringus käsitleti projekteerimisturuna arhitektuurset ja ehituslikku insener-tehnilist projekteerimist ja nõustamist, linnaplaneerimist ning maastikuarhitektuuri. Analüüs tugineb erinevatele ametlikele andmeallikatele (Äriregister, Statistikaamet jt), samuti EKI poolt läbi viidud projekteerimisfirmade küsitlusele.
Uuringu andmeil on ligi 500-s projekteerimisturu ettevõttes hõivatud üle 2000 töötaja. Realiseerimise netokäive projekteerimisturul ulatus 2005. aastal 1,4 mld kroonini, 2006. aastal tõenäoliselt ligikaudu 1,7 mld kr ja 2007. aastal ligi 2 mld kroonini. 2005-2007 olid projekteerimisturu kiire kasvu aastateks.
Regionaalselt paiknevad projekteerimisettevõtted võrdlemisi Tallinna-keskselt. Tallinnas ja Harjumaal asus 72%, Tartumaal 12%, Pärnumaal 5%, ülejäänud maakondades kokku 11% ettevõtetest. 88% ettevõtetest tegutses maakonnakeskustes.
Uuring näitas, et arhitekti- ja inseneribüroode näol on tegemist valdavalt väikeste ettevõtetega. Nn rea keskmine (mediaanne) arhitekti- või inseneribüroo on 2 töötaja ja alla 1 mln kroonise käibega (0,8 mln kr). Vaid 53 ettevõtet (11%) on 10 või enama töötajaga, kuid neis on hõivatud 52% töötajaist, nad andsid 55% käibest ja ligi poole kasumist.
Eesti projekteerimisettevõtete tugevaiks külgedeks on professionaalne kaader, hea tehnoloogiaalane pädevus, pidev enesetäiendamine ja tehnilise taseme täiustamine, hea loominguline potentsiaal.
Ettevõtete küsitlus näitas, et nõudluse kasvuga viimastel aastatel on kaasnenud terav tööjõupuudus, vajalik oleks noorte spetsialistide riikliku koolitustellimuse suurendamine. Projekteerimisala spetsialistide vähesus on häirivaks teguriks 84% ettevõtetele. Negatiivselt mõjutavad projekteerimisfirmasid ka liigne bürokraatia ja ärihuvide domineerimine heade projekteerimistavade üle, samuti normatiivdokumentide halb kättesaadavus.
Arengueelduste realiseerumine lähiaastatel sõltub üldisest majandusolukorrast. Eeldatavasti jätkub nõudluse kasv mitteeluhoonete ja eriti rajatiste projekteerimisele, samuti planeerimisele, vaid elamute projekteerimise nõudlus võib ajutiselt väheneda. Tõenäolisest tiheneb konkurents nii Eesti kui ka välisettevõtetega.
Eesti Projektbüroode Liit (EPBL) avaldab protesti AS-i Tallinna Vesi uue äripraktika suhtes kehtestada projekteerijatele konsultatsioonitasu.
Alates 01.06.07 hakkas kehtima uus AS Tallinna Vesi teenuste hinnakiri, millega projekteerijatele on kehtestatud konsultatsioonitasu. AS Tallinna Vesi loeb konsultatsiooniks tehniliste tingimuste kooskõlastuse või projekti täiendusvajaduste lahtiseletamist. Nimetatud konsultatsioonide näol on sisuliselt tegemist müügieelsete läbirääkimistega AS-i Tallinna Vesi ja potentsiaalse kliendi vahel, mida vahendab projekteerija. Meile teadaolevalt ei ole ükski teine ettevõtja kehtestanud hinda müügieelsete läbirääkimiste teenustele.
EPBL palus Tallinna Linnavalitsuse hinnangut AS-i Tallinna Vesi taolisele ühepoolsele tegevusele.
Tallinna Linnavalitsus reageeris kiirelt, teatades et nende konsultatsioonide puhul ei ole tegemist AS Tallinna Vesi müügieelsete läbirääkimistega, vaid liituja sooviga osaleda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamises, kus liituja esindajaks on projekteerija.
Täna korraldab AS Tallinna Vesi linna vee- ja kanalisatsioonivõrgu arendamist vanas stiilis, sundides oma tulevasi kliente oma põhitöö asemel tegelema vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimise ja ehitamisega.
Peame vajalikuks juhtida tähelepanu, et segamini ei tohi ajada liituja ja AS-i Tallinna Vesi ärihuvisid, mis praegusel hetkel on kahetsusväärselt juhtunud. Praegu on liituja pandud olukorda, kus ta peab kaasa elama ning finantseerima ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamisele, mis tegelikult ei ole liituja huvi. Liituja huvides on ainult teenuse ostmine ning kogu ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendustegevus on ja peaks olema AS-i Tallinna Vesi temaatika.
EPBL teeb Tallinna Linnavalitsusele ettepaneku algatada ühisveevärgi ja - kanalisatsioonialaste määruste ja eeskirjade muutmine selliselt, et AS Tallinna Vesi oleks kohustatud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga kaetavatel aladel ehitama välja oma võrgud liituja krundi piirini. Krundi piirist edasi peab toimetama juba liituja, kusjuures siis on tegemist ikkagi AS-i Tallinna Vesi poolt kauba müügiga (osundame, et heaks äripraktikaks on, et kauba tutvustamise ja nõuannete jagamise eest tasu ei võeta).