Ajakirjas EHITAJA Nr 7/8 Juuli/August 2009 ilmus artikkel Tiit Massolt "Hoone soojakulu võimalused luubi all", milles oli juttu traditsioonilistest, tänapäeva nõuetele vastavatest ja soojasäästlikest elamutest, kuid ka passiivmajadest.
Tiit Masso selgitas, et "passiivmajad mõeldi välja palava kliimaga maades, kus põhiliseks probleemiks on hoonete jahutamine ja päikeseenergiat on jahutusseadmete käitamiseks aastaringselt piisavalt. Meie kliimas ei ole mõtet luua illusioone passiivmajade võimalikkusest. Müügimeeste jutud passiivmajadest on niisama usaldusväärsed kui perpentum mobile või SMS-laen. Küll aga on mõistlik ehitada majad soojasäästlikud. Traditsiooniline maja on mõistlik ümber ehitada soojasäästvaks, millega saavutatakse soojakulu kokkuhoid umbes 50%".
Passiivmaja mõiste ei ole Eestis ära defineeritud, mistõttu igaüks saab sellest erinevalt aru. Pole harvad ka juhused kus kõlava passiivmaja nime all pakutakse ei tea mida.
Kesk-Euroopas (näiteks Saksamaal, Austrias) on levinud nn passiivmaja standard, mille kohaselt kütteenergia, sh ventilatsiooni soojendamine, ei tohi olla suurem kui 15 kWh ruutmeetri kohta aastas, võtmata arvesse hoone kasutusotstarvet.
Tihti ei ole sellise piirväärtuse saavutamine meie kliimas otstarbekas.
Niikaua kui passiivmaja mõiste ei ole meil ära defineeritud, tuleks hämamine passiivmajade teemal Eestis ära lõpetada. Eesti tingimustes oleks mõistlik rääkida madala energiatarbega hoonetest. Tuleks lähtuda talupoja mõistusest, mitte tingimusteta järgida Kesk-Euroopa standardeid.
Märkus:
Eesti Projektbüroode Liit (EPBL) on Eesti Vabariigis ehitusvaldkonna projekteerimis- ja konsultatsioonialal tegutsevate sõltumatute organisatsioonide vabatahtlik ühendus, mille põhikirjaliseks kohustuseks on projekteerimis-konsultatsioonitegevuse arendamine ja projekteerijate huvide kaitsmine nii sise- kui ka välisturul. EPBL on projekteerimisvaldkonna eestkosteorganisatsioon ja tegevus suunatud kogu valdkonna arengule:
- Projekteerimisturu kujundamine, sh projekteerimisturgu mõjutavate õigusaktide ja standardite väljatöötamine (õigusaktid, standardid, juhendmaterjalid jm)
- Projekteerimisfirmade (arhitekti- ja inseneribürood) konkurentsivõime tõstmine (koostöö, infopäevad, jm)
- Ebaausa konkurentsi vastu võitlemine
EPBL-i kuulus 01.01.2009 seisuga 62 ehitusalast projekteerimise-konsultatsiooniteenust pakkuvat firmat (nii arhitekti- kui ka inseneribürood) 969 projekteerijaga, kusjuures EPBL liikmete projekteerimiskäive aastal 2008 oli ca 760 miljonit krooni. EPBL on Insenerkonsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni (FIDIC), Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu liige.
Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) 15. aastapäevale pühendatud üldkoosolek toimus 23.04.2009 Eesti Rahvusraamatukogus.
Avakõnega esines Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Dr Erik Terk, kes teatas, et elame majanduskasvu eelsel ajal, kuid riigil terviklikku paketti käesoleva majanduskriisi vastu võitlemiseks ei ole ja plaani B samuti mitte. Ta selgitas võimalikke lahendus- ja kulude kärpimise variante.
Uuest töölepinguseadusest rääkis Eesti Kaubandus.Tööstuskoja Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja Mait Palts, kes tundis jõustuvast Töölepingu seadusest rahulolu ja selgitas, et tööleping muutub osaks Võlaõigusseadusest (VÕS-ist) ja et see mida Töölepingu seadus ei keela, on lubatud.
Liikmed tundsid suurt muret riigihangetel toimuvaga. Kehtiv Riigihangete seadus ei reguleeri ehitusliku projekteerimise turgu piisavalt ja isegi soodustab ebaausat konkurentsi. Praeguses olukorras on riigihangetel osalejad hakanud üksteise võidu pakkuma selliseid hindu, millega ei ole võimalik ehitisi nõuetele vastavalt projekteerida ega neid kvaliteetselt ehitada. Kuigi juba aastaid on olemas ja kasutusel hoonete projekteerimistöö sisu üheselt mõistetavalt kirjeldav Eesti Vabariigi standard EVS 811:2006 "Hoone ehitusprojekt", ei ole seda standardit projekteerimispakkumiste töökirjelduse alusena kasutusele võetud. Kahjuks on Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Riigihangete Amet aastaid konkreetselt põhjendamata tõrjunud EPBL-i ettepanekuid viia õigusaktidesse sisse nimetatud standard projekteerimispakkumiste töökirjelduse alusena. Nimetatud asutused ei ole selle turuvaldkonna reguleerimiseks midagi ette võtnud.
Samale probleemile oleme korduvalt tähelepanu juhtinud. Jääb täiesti arusaamatuks kuidas firmadel on võimalik alapakkumiste korral üldse tegutseda ja töötajatele palka maksta!
Palun kõikidel firmadel informeerida Eesti Projektbüroode Liitu (EPBL) ebaausast konkurentsist riigihangetel!
Lugupidamisega,
Mauno Inkinen
Tegevdirektor
Eesti Projektbüroode Liit (EPBL) on asutatud 24.03.1994 ja edukalt tegutsenud juba 15 aastat!