ET / RU / EN

EESTI EHITUSKONSULTATSIOONIETTEVÕTETE LIIT

EESTI EHITUSKONSULTATSIOONI- ETTEVÕTETE LIIT

EKEL

10.03.2008 kohtusid Eesti Arhitektide Liidu (EAL) ja Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) esindajad, et arutada kellel on õigus projekteerida ehk kutsekvalifikatsiooniga seonduvat, ehitus- ja planeerimisseaduse küsimusi ning koostööd ehitusliku projekteerimise alal.
Nõupidamisel tõdeti, et oluline on tegeleda õigusloomega, mured on meil ühised ja neid tuleb jatkuvalt üheskoos arutada. Ehitusliku projekteerimise seadusandlus peaks olema korrastatud ja üheseltmõistetav. Et teada saada, mis Eesti riigis ehitus ja planeerimisvaldkonna seadusandluse korrastamisega tegelikult toimub, koostatakse ühiskiri justiitsministeeriumile.
Nõupidamisel osalejad soovivad teada saada ka seda, miks on vajalik teha kõike mida Euroopa Liit tahab? Näiteks, riigihankeseaduses ei ole kusagil mainitud projekteerimist kui tegevusvaldkonda – osa protsessist on tehtud olematuks ja see on tulnud Euroopa Liidust.
Üks murettekitav probleem on ehitusliku projekteerimise seadusloome, teine see, et meil puuduvad ehitusnormid. Eurokoodeksite järgi küll projekteeritakse, kuid lisaks on standardid, mida võetakse kui kokkuleppelisi norme. Standardid ei ole vabalt kättesaadavad ja neid käsitletakse normidena, mis ei ole õige. Kohalike omavalitsuste ametnikud eeldavad standarditest kinnipidamist ja on standardid seadustanud. Iga kohalik omavalitsus teeb oma määruse ehitusloa taotlemiseks. Eesmärgiks peaks aga olema, et ehituslik projekteerimine toimiks kogu Eesti riigis ühtemoodi.

2007. aastal viis Eesti Konjunktuuriinstituut Eesti Projektbüroode Liidu tellimusel ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi finantseerimisel läbi Eesti projekteerimisturu uuringu.
Uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade Eesti projekteerimisturust, selle probleemidest ja arenguperspektiividest. Terviklikud käsitlused ja ametlikud andmeread Eesti projekteerimisturu kohta seni puudusid. Projekteerimisturg väärib tähelepanu ka põhjusel, et viimastel aastatel on see olnud kiire ehitustegevuse kasvu ja seega ka eduka majanduskasvu üheks oluliseks tagajaks.
Uuringus käsitleti projekteerimisturuna arhitektuurset ja ehituslikku insener-tehnilist projekteerimist ja nõustamist, linnaplaneerimist ning maastikuarhitektuuri. Analüüs tugineb erinevatele ametlikele andmeallikatele (Äriregister, Statistikaamet jt), samuti EKI poolt läbi viidud projekteerimisfirmade küsitlusele.
Uuringu andmeil on ligi 500-s projekteerimisturu ettevõttes hõivatud üle 2000 töötaja. Realiseerimise netokäive projekteerimisturul ulatus 2005. aastal 1,4 mld kroonini, 2006. aastal tõenäoliselt ligikaudu 1,7 mld kr ja 2007. aastal ligi 2 mld kroonini. 2005-2007 olid projekteerimisturu kiire kasvu aastateks.
Regionaalselt paiknevad projekteerimisettevõtted võrdlemisi Tallinna-keskselt. Tallinnas ja Harjumaal asus 72%, Tartumaal 12%, Pärnumaal 5%, ülejäänud maakondades kokku 11% ettevõtetest. 88% ettevõtetest tegutses maakonnakeskustes.
Uuring näitas, et arhitekti- ja inseneribüroode näol on tegemist valdavalt väikeste ettevõtetega. Nn rea keskmine (mediaanne) arhitekti- või inseneribüroo on 2 töötaja ja alla 1 mln kroonise käibega (0,8 mln kr). Vaid 53 ettevõtet (11%) on 10 või enama töötajaga, kuid neis on hõivatud 52% töötajaist, nad andsid 55% käibest ja ligi poole kasumist.
Eesti projekteerimisettevõtete tugevaiks külgedeks on professionaalne kaader, hea tehnoloogiaalane pädevus, pidev enesetäiendamine ja tehnilise taseme täiustamine, hea loominguline potentsiaal.
Ettevõtete küsitlus näitas, et nõudluse kasvuga viimastel aastatel on kaasnenud terav tööjõupuudus, vajalik oleks noorte spetsialistide riikliku koolitustellimuse suurendamine. Projekteerimisala spetsialistide vähesus on häirivaks teguriks 84% ettevõtetele. Negatiivselt mõjutavad projekteerimisfirmasid ka liigne bürokraatia ja ärihuvide domineerimine heade projekteerimistavade üle, samuti normatiivdokumentide halb kättesaadavus.
Arengueelduste realiseerumine lähiaastatel sõltub üldisest majandusolukorrast. Eeldatavasti jätkub nõudluse kasv mitteeluhoonete ja eriti rajatiste projekteerimisele, samuti planeerimisele, vaid elamute projekteerimise nõudlus võib ajutiselt väheneda. Tõenäolisest tiheneb konkurents nii Eesti kui ka välisettevõtetega.

10-13.novembril 2007 külastas Eesti Projektbüroode Liitu (EPBL) kuuluvate projekteerimisfirmade esindajate delegatsioon Madridi.
Töövisiit toimus Hispaania Projekteerimisfirmade Liidu (TECNIBERIA) kutsel ja korraldusel.
Töövisiidist võtsid osa Tõnis Tarbe (Tõnis Tarbe OÜ), Lembit Talli (Sweco Projekt AS), Andres Saar (Nord Projekt AS), Teet Aava (Pärnu EKE Projekt AS) ja Madis Maddison (Projektkeskus OÜ).
Nõupidamisel TECNIBERIA-s andsid lühiülevaate liidu tööst ja tegemistest nii EPBL kui ka TECNIBERIA esindajad, samuti selgitati delegatsioonides osalevatele arhitekti- ja inseneribüroode tegevust.
Eesti projekteerimifirmade esindajatele pakkus huvi TECNIBERIA aktiivne tegevus erialaste koolituste korraldamisel oma liikmeskonnale ning selle finantseerimine EL struktuurivahenditest.
Hispaania projekteerimisbürood olid huvitatud kolmandatele turgudele sisenemisest, näiteks sellest kuidas oleks võimalik teostada koostööprojekte Kesk- ja Idaeuroopas. Visiidi tulemusena on juba algatatud mõttevahetust ühistööks Moldaavias.
Lisaks nõupidamisele Hispaania Projekteerimisfirmade Liidus külastas Eesti delegatsioon Hispaania projekteerimisbüroosid Madridis - GETINSA ja EFORB.
Otse loomulikult tutvuti ka Madridi vaatamisväärsustega, eriti aga Madridi nii ajaloolise kui ka kaasaegse arhitektuuriga.
Hispaania poolel osalesid:
Ms Mercedes Muños Zamora (TECNIBERIA)
D. Antonio Casares Peinado (EUROESTUDIOS)
D. Abraham Garcia (ARDANUY INGENIERIA)
D.Pascal Roussel (GETINSA INGENERIA, SL)
D. Loic Colodrón Sesemann (Engineering for Business Working Team, SL)
D. Carlos Peña Barredo ja D. José Garcia-Miguel (AUDING)

Lugupidamisega,
Mauno Inkinen
Tegevdirektor

Insenerkonsultantide Rahvusvaheline Föderatsiooni (FIDIC) aastakonverents 2007 toimus Singapuris

Insenerkonsultantide (projekteerijate) aasta tippsündmus – FIDIC aastakonverents 2007 teemal "Globaalsed teenused, täiuslikum partnerlus" (Global Services, Enhanced Partnerships) toimus 9-13. septembril 2007 Singapuris.

Kuna projekteerimine on maailma suurim intellektuaalne tööstusharu ja projekteerijad kogu maailmast tunnevad suurt huvi globaalsete teenuste osutamise järele, arutati FIDIC konverentsil selle tööstusharu võimalusi, väljakutseid ja lahendusi, et paremate partnerlussuhete kaudu tagada globaalsete teenuste kvaliteeti. Konverentsil oli pearõhk asetatud töögruppidele ja nende tööle. FIDIC konverentsist võttis osa 550 osavõtjat, 65 riiki, töötas 9 töögruppi, 9 koordinaatorit, 37 ettekandjat.

FIDIC 2007 konverentsi loengumaterjalidega ja töögruppide töö väljunditega on võimalik tutvuda FIDIC kodulehel aadressil: http://www1.fidic.org/conference/2007/talks/

Vast kõige põnevamateks arutelude teemadeks oli projekteerimise (insenerkonsultantide teenuste osutamise) uute kavandatavate juhendmaterjalide koostamine (FIDIC Guidelines for the Definition of Services; The Consultants Brief - A Guide for Clients and consultants; Construction Monitoring Scope Guide): http://www1.fidic.org/conference/2007/talks/tue/sol2/thornton.pdf

FIDIC 2007 konverentsist, sellele eelnenud FIDIC tegevdirektorite nõupidamisest ja konverentsile järgnenud FIDIC üldkoosolekust võttis osa Eesti Projektbüroode Liidu tegevdirektor Mauno Inkinen.

06.07.07. ilmus ajalehes Postimees artikkel "Arhitektide Liit plaanib karmide kutsenõuetega turgu korrastada", milles on juttu sellest et Eesti Arhitektide Liit plaanib karmide kutsenõuetega turgu korrastada, tehes selleks vastavad seadusemuudatuse ettepanekud.
Nii Eesti Arhitektide Liidu (EAL) kui ka Eesti Ehitusinseneride Liidu (EEL) eesmärgiks on arendada oma liikmete kutseoskusi ja neile on antud õigus omistada kutsekvalifikatsiooni ja korraldada muud kutsega seotud tegevust oma kutsealal. Eesti Projektbüroode Liit (EPBL) projekteerijate tööandjate organisatsioonina toetab koostööpartnerite taolist tegevust.
Kuigi Eestis on arhitekti ja ehitusinseneri kutsete omistamise süsteem vastavalt Euroopa Liidu direktiivile vabatahtlik, vajavad Eesti õigusaktid arhitekti ja ehitusinseneri tööalaste kutsete omistamise osas ometi täpsustamist ja täiendamist, arvestades Euroopa Liidu vastavaid seadusandlikke dokumente. Eesti Projektbüroode Liidu üldkoosolek käesoleva aasta aprillis arutas arhitekti ja ehitusinseneri kutsete omistamise süsteemiga seonduvaid küsimusi ja soovitas aktiivselt jätkata arhitekti ja ehitusinseneride kutsete süsteemi arendamist Eestis.
Kuna Eestis on ehitusvaldkonna tegevus reguleeritud Ehitusseaduse, Planeerimisseaduse ja vastavate määrustega, saatis Eesti Arhitektide Liidu üldkogu, Eesti Ehitusinseneride Liidu esinduskogu ja Eesti Projektbüroode Liidu üldkoosolek pöördumise majandus- ja kommunikatsiooniministri poole, milles tehakse ettepanek algatada Ehitusseaduse muutmine, lisades §47 lg2 p.1 viide Euroopa Liidu kutsete süsteemi tunnustamise ja vastutava spetsialisti volituste ulatuse määramise kohta ning p.2 selle kehtimise aeg eesmärgiga see punkt paariaastase puhveraja möödudes kehtetuks tunnistada. See tähendab aga seda, et vastutaval spetsialistil peab siis tegutsemiseks olema omistatud vastaval eri- ja ametialal kutse Kutseseaduse või Euroopa Liidu liikmesriigi vastava regulatsiooni ulatuses.