Tagasi
Uudised
Kõik uudised
- 26.06.2012 EPBL küsimustele vastab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja jurist Marko Udras PROJEKTEERIJA VASTUTUSEST Juriidiline analüüs vastavalt EV seadusandlusele 1. Projekteerija kriminaalvastutus Näide: Laps jooksis läbi klaasseina ja invaliidistus. Tuvastati projekteerija viga klaasseina projekteerimisel. Algatati kriminaalasi. Klaasseina joonise kirjanurgas on: projekteeris Juku (kes ei ole MTR-is registreeritud vastutav spetsialist, küll aga on vastava erialase kõrgharidusega ja töötanud erialal 5 aastat) ja kontrollis Juhan (kes on MTR-is registreeritud vastutav spetsialist). Kes vangi läheb? Toodud näites võiks projekteerijat teoreetiliselt süüdistada elule ja tervisele ohtliku ehitise ehitamisele kaasaaitamises karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 408 lõike 1 ja § 22 lõike 3 alusel. Projekteerijat saab süüdistada nimetatud kuriteo toimepanemises, sest ta on koostanud puudustega ehitusprojekti, millega ta on kaasa aidanud ehitusettevõtja poolt ehitusnõuetele mittevastava ehitise ehitamisele, millega omakorda põhjustati oht inimese tervisele. Kuna projekteerija ei ole klaasseina ise ehitanud, siis vastutaks ta nimetatud kuriteole kaasaaitamise eest ning kuriteo täideviija oleks ehitaja. Projekteerijat saaks elule ja tervisele ohtliku ehitise ehitamisele kaasaaitamise eest süüdi mõista aga ainult juhul, kui projekteerija on teinud projekteerimisvea tahtlikult. Kui puudused ehitusprojektis on tingitud näiteks hooletusest ehk projekteerija ei olnud projekti koostamisel tähelepanelik ega kohusetundlik, siis sellisel juhul ei saa teda süüdi mõista. Projekteerijat võiks süüdistada ka raske tervisekahjustuse tekitamises (KarS § 118 lõige 1) või raske tervisekahjustuse tekitamises ettevaatamatusest (KarS § 119 lõige 1), kui kuriteokoosseisu kõik tunnused on täidetud. Sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest võib süüdi mõista projekti koostaja või vastutava spetsialisti või mõlemad. Määravaks faktoriks on isikute tahtlus. Kui nii projekti koostaja kui vastutav spetsialist teadsid, et projekt on klaasseina osas puudustega ning sellest hoolimata esitasid projekti ehitajale, kes hakkas teadlikult puudustega projekti alusel näiteks koolimaja ehitama, siis olid projekteerijad teadlikud, et ehitis võib olla laste tervisele ohtlik. Sellises situatsioonis on nad tegutsenud vähemalt kaudse tahtlusega ning muude kuriteokoosseisu tunnuste täitmisel võib neid mõlemaid süüdi mõista tervisele ohtliku ehitise ehitamisele kaasaaitamises.
- 20.06.2012 Põhjamaade projekteerimisbüroode liitude nõupidamisest Kopenhaagenis, Taani Kuningriigis Timo Myllys, Soome Projektbüroode liidu SKOLry tegevdirektor, Mauno Inkinen, Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) tegevdirektor, Mika Laurilehto, SKOL ry juhatuse aseesimees, Deltamarin Oy tegevdirektor. Eesti Projektbüroode Liit (EPBL) osales Põhjamaade projektbüroode liitude RINORD nõupidamisel, mis toimus 14-16.06.12 Taanis Kopenhaagenis. RINORD alustas tegevust 50 aastat tagasi ning sellesse kuuluvad Taani, Rootsi, Norra, Islandi ja Soome projekteerimisettevõtete assotsiatsioonid. RINORD nõupidamisest võtavad traditsiooniliselt osa Põhjamaade projektbüroode liitude juhid ja tegevdirektorid. Eesti osales RINORD nõupidamisel esmakordselt, EPBL-i esindasid juhatuse liige Merike Rannu ja tegevdirektor Mauno Inkinen. Riigid esitasid ülevaate oma projekteerimisturu olukorrast, lähiaja prognoosist ja üleskerkinud probleemidest ning arutasid kuidas ühiselt paremini tegutseda.
- 02.05.2012 Eesti Projektbüroode Liidu aastakoosolek Eesti Rahvusraamatukogus valis uue juhatuse Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) 20.04.12 aastakoosolek Eesti Rahvusraamatukogus valis uue juhatuse. Juhatus valis enda hulgast 25.04.12 juhatuse esimeheks Tõnis Tarbe (Tõnis Tarbe OÜ), ja aseesimeheks valiti Marika Utkin (EA Reng AS). Eesti Rahvusraamatukogus peetud kõnes ütles Tõnis Tarbe, et Eesti projekteerimisturg on väike ja me ei suuda seda väga palju mõjutada, nagu kostis avakõnes majandusekspert Heido Vitsur, ometigi me mõjutame oma tegevusega Eesti kultuurmaastikku. Tõnis Tarbe peatus pikemalt standardi EVS 811 “Hoone ehitusprojekt” uustöötluse juures, kuna selle standardi uuendamisega olid seotud paljud meie liidu liikmed ja meil oli hea koostöö erialaliitudega. Meile valmistas rõõmu see, et need koosistumised ja koosolekud olid hästi tegusad ning vaidlusi ja arutelusid jätkus päris viimase hetkeni. Loodetavasti see 2012 aastal valminud versioon on parim mis meil siiamaani on olnud.
- 17.04.2012 Väikeelamud saavad taotleda rekonstrueerimistoetust KredEx annab meile teada, et alates 30. aprillist saavad eramajade omanikud taotleda toetust väikeelamu rekonstrueerimiseks ja taastuvenergia seadmete kasutusele võtmiseks. Toetus määr sõltub eramus saavutatud energiatõhususe klassist. Energiamärgise D-klassi saavutamise korral toetatakse renoveerimist 25 ning energiamärgise C-klassi saavutamisel 40 protsendi ulatuses tööde maksumusest. Eramute rekonstrueerimistoetuse minimaalne määr on 1000 ning maksimaalne määr 30 000 eurot taotleja ühe väikeelamu kohta. Hinnanguliselt saab olemasolevate vahenditega toetada u 300 eramut.
- 06.03.2012 EVS 811:2012 „Hoone ehitusprojekt“ avaldatud Standardi uustöötluse tegi EPBL töörühm Eesti standardi EVS 811:2006 alusel. EPBL töörühma tööst võtsid osa liikmete ja erialaliitude esindajad, samuti TTÜ, jt institutsioonide asjatundjad. Standardis on esitatud hoone ehitusprojekti ja selle üksikute osade ning staadiumide soovitatav maht. Standardi EVS 811 "Hoone ehitusprojekt" uustöötluse läbiviimisel analüüsiti standardite toimivust ja viidi sisse vajalikud muudatused, eriti lähtudes Ehitusseaduse muudatustest, MKM määrusest "Nõuded ehitusprojektile", standardist EVS 907:2010 "Rajatise Ehitusprojekt" ja FIDIC "Nõustamisteenuste juhendist (hoonete ehitus)". Standardis on senisest mahukamalt käsitletud ehitusprojekti sisearhitektuuri, gaasivarustuse ja tuleohutuse osa, samuti täpsemalt kirjeldatud ehitusfüüsika küsimuste lahendamist. Uute osadena on lisatud energiatõhusus ja akustika. Lisadesse on liidetud projekteerimise lähteülesanne.
- 17.10.2011 Insenerkonsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni (FIDIC) aastakonverents 2011 Davosis 02.-05. oktoobril toimus Insenerkonsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni (FIDIC) 2011 aastakonverents Šveitsis Davosis teemal “Kohalikud ressursid – globaalsed väljavaated” (Local Resources – Global Perspectives). Konverentsi korraldajateks olid Tuneesia Insenerkonsultantide Ühendus (ANBEIC) koostöös Šveitsi Insenerkonsultantide Ühendusega (USIC). FIDIC konverentsist võttis osa üle 600 osavõtja 75 riigist. Ehituskonsultandid (arhitektid, insenerid) arutasid globaalseid perspektiive, millega ühiskond ja konsultandid seisavad täna silmitsi, sh kliimamuutused, energia, vee ja jäätmete säästlikkus, jätkusuutlik infrastruktuuri arendamine jm. Konverentsil arutleti, kuidas ja milliseid jätkusuutlikke lahendusi nendele ülemaailmsetele probleemidele suudaksid konsultandid välja pakkuda kohalikul tasandil, sealhulgas mida saaksid selleks ära teha FIDIC, riikide rahvuslikud liidud ja ettevõtted. Korduvalt rõhutati ehituskonsultantide järjest kasvavale osatähtsusele ühiskonna ja keskkonna suunajatena ning igapäevaste nõustajatena. Järjest olulisemaks muutub konsultantide professionaalsus, tehnoloogiateadlikkus ning sellest tulenevalt ka konsultantide valikul kvaliteedipõhiste kriteeriumide arvestamine.
- 26.04.2011 Soome projekteerimise tunnigraafikud eesti keeles Selles dokumendis esitatud graafikud aitavad määrata erinevate erialade projekteerimistööde mahu töötundides sõltuvalt ehitise tüübist ja bruto-põrandapindalast. Ehitised on keerukuse järgi jaotatud 4...5 rühma, mille piirid ei ole rangelt määratletud; ka jooned graafikutel on pigem ligikaudsed kui täpsed. Need graafikud on koostanud ja Soomes avaldanud sealsed erialaliidud ning need kehtivad AA- ja A-klassi projekteerimistööde korral, mille sisu vajab veidi täpsustamist. Soomes kehtib keerukas kutsepädevuste süsteem, mida haldab FISE Oy. Selle osanikud on umbes 20 erialaliitu (sh Soome Arhitektide Liit SAFA, Soome Ehitusinseneride Liit RIL, Soome Nõustajainseneride Liit SNIL, Soome Betooniühing). Pädevusklassid on määratud paljude erinevate, küllaltki kitsaste erialade tarbeks (peaprojekteerija, ehitusprojekteerija, betooniprojekteerija, terastarindite projekteerija, tööjuhataja, betoonitööde juhataja, betoonpõrandate tööjuhataja, ehitusjärelevalvaja jne). Neid klasse tähistatakse samuti mitmeti. Paljudel erialadel on kõrgeim pädevusklass AA, sellele järgnevad A, B ja C. Mõnel erialal on kõrgeim pädevusklass A, mõnel on tähistus teistsugune (a, b, c või 1, 2 jm).
- 20.04.2011 Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) pressiteade Eesti Projektbüroode Liit (EPBL) on Eesti Tööandjate Keskliitu kuuluvatest liitudest üks väiksemaid, kuid aktiivsemaid, ütles Eesti Tööandjate Keskliidu tegevdirektor Tarmo Kriis EPBL-i aastakoosolekul 14.aprillil 2011 peetud avakõnes. Ta lisas, et Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu koosseisu kuuluva EPBL-i esindaja esitatud ettepanekud on asjalikud, mistõttu võetakse neid ka kuulda. Hr Kriis oli majandusest rääkides optimistlik, öeldes et käesoleva aasta lõpuks näeme tööpuuduse märgatavat alanemist, kusjuures tase võib aasta lõpuks olla 11% juures, mis on Eestis olnud läbi aastate suhteliselt tavaline tase (v.a. aastad 2005-2008). Samas majanduse jaoks võiks mõistlik tööpuuduse määr olla ca 7 %. Seetõttu julgustas ta ettevõtjaid uusi töökohti looma. EPBL-i juhatuse esimees Tõnis Tarbe andis ülevaate sellest, kuivõrd tõsiselt mõjutas masu arhitekti- ja inseneribüroosid. Ta soovitas kõigil mõtiskleda järgmiste asjade üle: 1) mil määral on võimalik püksirihma pingutada teadvust kaotamata? 2) mis kasu saavad kliendid sellest, kui bürood ei suuda anda neile adekvaatset professionaalset nõuannet? Ta soovitas liikmetel pöörata oma oskused ning jõud eeloleval aastal eesti arhitektidele ja inseneridele väärilise tuleviku kindlustamisele.
- 24.03.2011 Riigihangete seaduse kordategemisest, EPBL pressiteade Ehkki riigihangete seadus on koostatud eesmärgiga tagada õiglane konkurents hangete läbiviimisel ning optimaalseim tulemus, on seaduse rakendamine ehitusvaldkonnas projekteerimisteenuste ostul justkui soos müttamine, millest väljapääs on küsitav või vähemalt väga porine, tõdeti EPBL riigihangete seminaril 17.02.2011. Tallinnas (vt www.epbl.ee) ERR uudised teatasid 23.03.11, et: President Toomas Hendrik Ilves loodab, et uus riigikogu võtab esimese asjana kätte riigihangete seaduse kordategemise. "Ma olen veendunud, et riigikogu, kui ta tuleb kokku ja teeb seda üsna pea, võtab üheks esimeseks prioriteediks vaadata üle kogu meie riigihanke süsteemi, et see, mida me näeme siin Pärnus, mida me oleme näinud ka Tallinna-Tartu maantee ehituse puhul, enam poleks võimalik. Ei saa olla, et Eestis on võimatu seda asja lahendada, samal ajal kui lahendatakse mujal," rääkis president. http://uudised.err.ee/index.php?06226020 Seega ei ole me oma riigihangete seaduse ja selle rakendamise murega enam üksi, vaid meiega on President. Just riik peaks hankijaid suunama väärtuspõhiseid, jätkusuutlikke hankeid korraldama.