ET / EN

EESTI EHITUSKONSULTATSIOONIETTEVÕTETE LIIT

EESTI EHITUSKONSULTATSIOONI- ETTEVÕTETE LIIT

EKEL

Selles dokumendis esitatud graafikud aitavad määrata erinevate erialade projekteerimistööde mahu töötundides sõltuvalt ehitise tüübist ja bruto-põrandapindalast. Ehitised on keerukuse järgi jaotatud 4...5 rühma, mille piirid ei ole rangelt määratletud; ka jooned graafikutel on pigem ligikaudsed kui täpsed.

Need graafikud on koostanud ja Soomes avaldanud sealsed erialaliidud ning need kehtivad AA- ja A-klassi projekteerimistööde korral, mille sisu vajab veidi täpsustamist.

Soomes kehtib keerukas kutsepädevuste süsteem, mida haldab FISE Oy. Selle osanikud on umbes 20 erialaliitu (sh Soome Arhitektide Liit SAFA, Soome Ehitusinseneride Liit RIL, Soome Nõustajainseneride Liit SNIL, Soome Betooniühing). Pädevusklassid on määratud paljude erinevate, küllaltki kitsaste erialade tarbeks (peaprojekteerija, ehitusprojekteerija, betooniprojekteerija, terastarindite projekteerija, tööjuhataja, betoonitööde juhataja, betoonpõrandate tööjuhataja, ehitusjärelevalvaja jne). Neid klasse tähistatakse samuti mitmeti. Paljudel erialadel on kõrgeim pädevusklass AA, sellele järgnevad A, B ja C. Mõnel erialal on kõrgeim pädevusklass A, mõnel on tähistus teistsugune (a, b, c või 1, 2 jm).


Eesti Projektbüroode Liit (EPBL) on Eesti Tööandjate Keskliitu kuuluvatest liitudest üks väiksemaid, kuid aktiivsemaid, ütles Eesti Tööandjate Keskliidu tegevdirektor Tarmo Kriis EPBL-i aastakoosolekul 14.aprillil 2011 peetud avakõnes. Ta lisas, et Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu koosseisu kuuluva EPBL-i esindaja esitatud ettepanekud on asjalikud, mistõttu võetakse neid ka kuulda. Hr Kriis oli majandusest rääkides optimistlik, öeldes et käesoleva aasta lõpuks näeme tööpuuduse märgatavat alanemist, kusjuures tase võib aasta lõpuks olla 11% juures, mis on Eestis olnud läbi aastate suhteliselt tavaline tase (v.a. aastad 2005-2008). Samas majanduse jaoks võiks mõistlik tööpuuduse määr olla ca 7 %.  Seetõttu  julgustas ta ettevõtjaid uusi töökohti looma.

EPBL-i juhatuse esimees Tõnis Tarbe andis ülevaate sellest, kuivõrd tõsiselt mõjutas masu arhitekti- ja inseneribüroosid. Ta soovitas kõigil mõtiskleda järgmiste asjade üle:
1) mil määral on võimalik püksirihma pingutada teadvust kaotamata?
2) mis kasu saavad kliendid sellest, kui bürood ei suuda anda neile adekvaatset professionaalset nõuannet?
Ta soovitas liikmetel pöörata oma oskused ning jõud eeloleval aastal eesti arhitektidele ja inseneridele väärilise tuleviku kindlustamisele.

Ehkki riigihangete seadus on koostatud eesmärgiga tagada õiglane konkurents hangete läbiviimisel ning optimaalseim tulemus, on seaduse rakendamine ehitusvaldkonnas projekteerimisteenuste ostul justkui soos müttamine, millest väljapääs on küsitav või vähemalt väga porine, tõdeti EPBL riigihangete seminaril 17.02.2011. Tallinnas (vt www.epbl.ee)

ERR uudised teatasid 23.03.11, et: President Toomas Hendrik Ilves loodab, et uus riigikogu võtab esimese asjana kätte riigihangete seaduse kordategemise.
"Ma olen veendunud, et riigikogu, kui ta tuleb kokku ja teeb seda üsna pea, võtab üheks esimeseks prioriteediks vaadata üle kogu meie riigihanke süsteemi, et see, mida me näeme siin Pärnus, mida me oleme näinud ka Tallinna-Tartu maantee ehituse puhul, enam poleks võimalik. Ei saa olla, et Eestis on võimatu seda asja lahendada, samal ajal kui lahendatakse mujal," rääkis president.
http://uudised.err.ee/index.php?06226020
 
Seega ei ole me oma riigihangete seaduse ja selle rakendamise murega enam üksi, vaid meiega on President. Just riik peaks hankijaid suunama väärtuspõhiseid, jätkusuutlikke hankeid korraldama.

Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) juhatuse esimees Tõnis Tarbe tõdes 17.02.2011 Eesti Rahvusraamatukogus toimunud EPBL riigihangete teemalisel seminaril järgmist:
 
 „Avalikud ehitushanked ja nendega seonduvad projekteerimisteenuse ostud on olnud lähiminevikus teema, mis jõudnud kuumade uudistena pea kõikidesse meediatesse.

Ehkki riigihangete seadus on koostatud viisil, mis peaks tagama õiglase ja edasiviiva konkurentsi hangete läbiviimisel ning eeskujuliku tulemuse saavutamise, on seaduse kasutamine ehitusvaldkonnas projekteerimisteenuste ostul justkui soos müttamine millest väljapääs on küsitav või vähemalt väga porine.

Seaduse kasutamine eeldab pädevat hankijat, kes mõtestab lahti hanke eesmärgi, läbiviimise metoodika samal ajal respekteerides seadusandlust ning oma tulevasi partnereid võimalikult parema tulemuse saavutamiseks. Projekteerimishangete eripäraks on, et ostetakse intellektuaalset virtuaalteenust, hanke algfaasis täiesti nähtamatut eset erinevalt näiteks autoostust, kus näidiste ja nende parameetritega võib tundide kaupa tutvuda salongides nii kodumaal kui võõrsil. Projekteerimishange materialiseerub, muutub silmale nähtavaks alles järgmises faasis, sageli isegi järgmise hanke- ehitushanke faasis, mistõttu hankijatele tundub sageli, et projekteerimishange on tühiasi, mõttetu kuid kohustuslik ning reaalse töö teeb ära ehitaja kes parendab ja parandab ehitusprojekti.

Paraku on selline arusaam täiesti põhjendamatu ning eeskätt tuleneb hankijate kogenematusest hangete läbiviimisel."


EPBL pressiteade

Eesti Projektbüroode Liit (EPBL) korraldab koos Soome kolleegidega seminari, et rääkida, miks on viimastel aastatel riigihangete seaduse väära rakendamise tulemusel ehitusvaldkonnas valminud rohkelt ebakvaliteetseid hooneid ja rajatisi.
 
"Avalikke hankeid võidavad ühed ja samad firmad, kelle teenuse kvaliteedi osas on jätkuvalt pretensioone," tõdevad jätkuvalt Eesti Projektbüroode Liitu kuuluvate arhitekti- ja inseneribüroode juhid.
 
Selleks, et avameelselt arutada avalike hangetega seonduvaid probleeme, korraldab Eesti Projektbüroode Liit (EPBL) 17.02.2011 kell 13-17 seminari riigihangetest Soomes ja Eestis (Eesti Rahvusraamatukogus). Meie eesmärgiks on suurendada eri osapoolte vahelist arusaamist ehituskonsultatsiooniteenuste osutamisel ja ehitustööde teostamise protsessis.